LISBOA 06/07

Olek, minek ja tulek.

2007-06-12T18:46:00.000+01:00

Lissabonis olen. Oma armsas Lissabonis. Koos kõige ja kõigi hiaga. Naudin. Reisin. Käin rannas. Päike paistab. Mõnulen. Ja siis, koju. Tulen. 26ndal sõidan Berliini. Olen öösel seal ja sis Riiga ja Tallinna. Koju. 27ndal olen kodus. Nägesh!

Täna. Täna. Täna. VOL 2

2007-05-24T15:31:00.000+01:00

Beyonce kontsert on täna. Ja meie (mina muidugi, Hannah, Roshelle, Ksenia, Carlos, David) oleme esireas ja hüppame ja tantsime ja oleme õnnelikud :) Creamfields, laupäeval oli megalahe. Prodygit fännasime nii mis jube. Ise poleks uskunudki et see nii mega võib olla. Eks nad ise veic pilves olid seal, ja päris hirmuäratavad, aga see-eest megad. Ja atmosfäär oli supper. Ja portugaallased on hullud.

Esmaspäeval oli mul viimane eksam. Viimaks ometi. Ja nüüd, portugali nautima ;)

Täna, Täna, Täna. =)

2007-05-19T08:21:00.000+01:00

Eksam. Kell 9.00. Peale seda, magus uni, ja siis..... =>

Armas.

2007-05-16T17:41:00.000+01:00

Läksin mina täna peale kooli Exposse. Selleks, et istuda muru peal, sossu päikese käes ja õppida omseks eksamiks. Ui kui palav oli. A see-eest mõnna. Istusin mina siis murule, panin ajalehe pepu alla, sest maa oli niiske veic. Kastmisest ma loodan. Tulid lasteaia lapsed. Pisikesed ja palju. Võtsin kingad jalast, panin päikseprillid ette, kerisin püksisääred üles ja võtsin paberid kätte. Kuulasin mussi ja õppisin. Äkki istub üks laps minu kõrval ja vaatab mind. Võtsin siis ühe klapi peast ära. Tema räägib minuga. Mina nagu eriti ei saa aru. Ütlen, et ma ei räägi portugali keelt. Tema vastu "Porque?" (Miks?) Küsib veel, et kus mu kingad on. Kasvataja kutsub ta ära. Hakkan uuesti õppima. Natukese aja pärast kuulen kasvatajat hüüdmas. Vaatan, sama pisike tüdruk katsub mu roosasid varbaküüsi. Ihhi. Naeratan talle. Tema nii uudistab. Küsib: "Como fazes?" (Mis teed?) Ütlen vastu, et õpib. Siis tuleb kasvataja ja ütleb talle, et mina ei räägi portugali keelt, räägin inglise keelt. Tüdruk vaatab. Kasvataja ütleb talle, küsi: "What is your name?" Ja pisike tüdruk küsibki, inglise keeles ilusasti: "Mis on sinu nimi?" Ütlen: "Merit" ja küsin vastu "Como-se chama?" Tema ütleb, et Maria. Ja lähevad nemad lõunatama. Mina jään edasi õppima ja päikese käes mõnulema.

George Michael.

2007-05-13T14:47:00.000+01:00

Oli LAAAHEEE!!!!!!!
Tahan veel.
Tahan. Tahan. Tahan.

Minevik. Olevik. Tulevik.

2007-05-09T19:46:00.000+01:00

Mis on olnud. Geitu oli siin. Külmetas. Randa saime ka, aga pool tundi ainult, sest siis oli taevas üleni pilves. Ja loomaaias käisime, mis oli nagu nii lahe ja nii armas. Ja natuke käisime tantsimas ka.

Mis on. Palav on. Viimased päevad on hullud olnud. Liiga palju, et õppida. Katusel olen peesitanud. Kaišša ja Marilini juures. Eile oli liiga hull, üle tunni ei suutnud olla. Ja töömehed ka passisid, kõrval maja katusel. Ja ma õpin. Nii palju on teha, et jube kohe. Eksamid ja grupitööd jne.

Mis tuleb. Õppimine tuleb. Eksamid tulevad. Esimene on see reede juba. Siis laupäeval lähen George Michaeli kontserdile, Coimbrasse. Ja 2 tüdrukut tulevad laupäeva Soomest siia, ikka minu juurde, ja kuni 20ndani. Siis järgmine nädal on eksamid: 17, 18, 19 ja 21. Ja siis rand rand rand. 18 tuleb veel Mikkel, Kopenhaagenist, 24ndai. Ja 19 on meil suur muusikaüritus, Creamfields. 15tundi kestab, 3st päeval 6ni ommikul. Erinevad bändid, erinevad DJ-d, erinevad lavad, restoran õhus jne. Ja 24ndal on Beyonce kontsert.
Ja nii ta siin minema hakkab.

Tegelikult tahtsin veel palju palju kirjutada, aga enam ei mäleta. Palavus on ajus ainult. (:

Tallinn.

2007-04-27T00:22:00.000+01:00

Kell on 0.25. Oleme Geituga kodus. Mis teeme? Vaatame etv.24st uudiste videot. Apppi, mis Tallinnas toimub. Täiega ajuvaba ju. Inimesed on lolliks läinud, mitte ei mõista. Paha isegi vaadata. Jätke mu kodukant rahule. Ja nüüd, vaatame edasi.

Update.

2007-04-24T19:54:00.000+01:00

Olime siin. Lissabonis. Mina. Emme. Taimi. Käisime. Tegime. Rannas olime. Lamasime. Päikese käes kõrbesime. Vees jalutasime. Sõime. Jõime. Turistitasime. Ocenariumis käisime. Kalu vaatasime. Vaatasime ja vaatasime. Bartseloonas käisime. 4 päeva olime. Turistibussidega sõitsime. Palju nägime. Veel rohkem on näha. Otsisime hostelit. Leidsime. Cafe Lattet jõime. Topsi sees. Viimaks ometi. Vaatsime purskkaevu ja muusika showd. Änksa olil. Mooni oli seal. Shoppasime. Jõime Cafe Mocca blancot. Sõime juustukooki. Jõime veini. Pargipingil, kus rotid puude otsas ringi panid. Naersime. Sest olime ju naljakad. Mõnitasime. Olematuid purskkaeve ka vaatasime. Ja Jaagup oli ka seal. Jõi ka veini pargipingil. Ja jäätist sõime ka. Nämmma.

Nüüd olen kodus tagasi. Lissabonis. Eile õhtul tulin. Ja oi kui hea on siin olla. Nii nii hea kohe.
Ja täna, kell 23, tuleb Geitu. Niiet polegi pikka kirjutamist. Ja sis me hakkame Lissaboni nautima. Randa lähme ka peesitama. Ja sis me lähme pidudele. Ja sis vaatame, et äkki lähme avastame ka Lissaboni väljastpoolt :D

Päikesetralli! :)

Minu emme on minu juures.

2007-04-15T23:24:00.000+01:00

Kohale jõudis. Emme. Ka hilinemistega, aga nüüd siin, Lissabonis. Ja juba mitu päeva. Koos oma sõbranna Taimiga. Reede õhtul saabusid. Seda tähistasime koos minu sõpradega Birro Altol, shotsi baaris. Teate ju, need head viina-maasika, viina-metsmarja shotsid. Ja eile käisime rannas. Mmm, mõnulesime. Ja täna, käisime Sintras, ronisime igalt poolt üles, kindlustes ja paleedes. Siis veel Cabo da Rocale, kõige läänepooseid tipp Euroopas ning ilus autosõit koju, mööda ookeani äärt, päikese paistel. Nauding missugune. Ja olla on hea. Ja eesti toitu, maiustusi, on metsikult :)
Nauding.

Sintras, Mauride kindluses & Quincho rannas

Pühad.

2007-04-08T11:34:00.000+01:00

Ilsaid munadepühi kõigile! Ei teagi nüüd, kas olen hiljaks jäänud v võib veel soovida. Värvilisi mune ja head koksimist!!!

Mind jäeti siin pühadeks üksi. Hannah läks juba ammu Inglismaale, tuleb alles järgmise nädala lõpus, Carlos ja Sergio sõitsid juba reedel koju. Nii ma siin siis olengi. Tegelt ma nii naudin seda üksindust. Ja aeg lendab. Endiselt, tahaks seda seisma panna. Ehhee. Ja täna tuleb Kadri siia ja Ksenia, värvime mune sibulakoortega, Ksenia teeb meile lõunat, ja sis koksime. Mõnna. Nüüd aga sööma ja sis ostukeskusesse. Ikka mune ostma.

Päikest!

Täna -> RAND!

2007-04-07T23:13:00.000+01:00

Täna jõudsin lõpuks randa. Nii kui Katu neljapäeva hommikul ära sõitis, läks ilm ilusaks. Täiesti sinine taevas. Ei ühtegi pilve (muidu meil ikka päike ja pilv vaheldusid ja tuult oli ka). Palav. Nii neljapäeval, reedel kui täna. Ja mida ilmateade näitab, et sajab. Kuskohas?? :D

Täna siis läksime Kaisa ja Kseniaga Carcavelosesse. Ja oi kui mõnus oli. Ja päike, kõrvetas. Ja Merit, ja teised, higistasid. Ma ei ole siin veel sellist päikest tundnud (aastal 2007). Ja ma ei ole siin veel rannas higistanud. Aga hea oli. Mmm. Tahaks veel. Liival lesida ja jäätist süüa. Ja nautida. Äkki saab omme ka?! :)

Ikkagi ohtlik.

2007-04-07T23:02:00.000+01:00

Oli neljapäev. 5.aprill. Läksime kõigiga siin jälle CoffeePot'i LIVE muusikat kuula. Seekord oli teine bänd. Eelmine kord, kui Katuga käisin, oli veic parem. Aga seegi kord oli jube hea. Olin koos Kaisa ja Mimmuga (Kaisal külas), Airida ja Miglaga (leedu tüdrukud), Ksenia (sloveenia tüdruk), Tomas (pr poiss), Fabio (brasiillane) ja Larissa ning tema sõprusringkonnaga. Nautisime muusikat. Jõin siidrit. Enne 1 läksime Kaisa ja Mimmuga ära, et viimasele metroole jõuda. Kõndisime siis tänaval kolmekesi reas. Mitte tänaval, suurel avenüül. Ja vaatasin, et üks sõidab mootorrattaga minu taga, kõnni teel. Ja tuleb suht lähedalt. Mõtlesin, et on jobu, mis sõidab seal. Astusin siis rohkem Kaisa poole, et ta saaks minu ja maja vahelt läbi. Edu talle siis. Ja mis see jobu tegi. Haaras minu kotist. Ja mida mina tegin. Hoidsin parema käega kõvasti kinni ja mitte ei lasknud lahti. Tema oli see, kes lahti lasi. Ja mina sain nii vihaseks, sõimasin, eesti keele. Ja siis portugali keele. Ja tal oli veel jultumust tagasi vaadata. Ausalt, oleks talle peksa ka veel andnud. See hetk sai aga mööda ja jalad hakkasid värisema. Käed hakkasid värisema. Kartus tuli sisse. Siiani mõtlen, et mul ikka hea reaktsioon. V siis läks lissalt õnneks. Tal polnud kiirus ka mega kiire. Ehhe, oleksin ta oma jõuga pikali veel tõmmanud. Aga hea, et nii läks. Kaisa kangelane olen nüüd!! :) Kojuminek metroopeatusest oli hirmus. Ainult vaatasin ringi. Telefon oli valmis Kaisale helistama. Muidugi jõudsin ilusasti koju. Aga jahh, hirm on nüüd veitsaks ajaks sees.

Mis veel avastasin. Järgmine päev. Et parem käsi on valus kui painutan. Ja kui sirutan, sis isegi parem külg. Ju sis tema haare ikka kõigutas mind ja tõmbas käe veic paigast ära. Saan korda. Katu, ma tegin eile harjutusi. Saan tugevaks. ;)

Kati Lissabonis.

2007-04-07T22:49:00.000+01:00

Ja minu kallis Katu jõudiski siia. Küll suurte hilinemistega, aga kohale jõudis. Ja see kõik, mis siin oli, see kõik, mis siin tegime, oli nagu niii armas ja niiii hea. Rohkem sõnu selleks vaja polegi. Lissalt nii oligi!

Ok, ok, tegelt kriban sis natuke veel. Mida märkasin. Seda, et kui inimesed ikkagi pool aastat ei näe, siis on mingi võõrastus sees. Ei oska nagu alguses kohe käituda. Ise olen muutunud. Tema on muutunud. Võtab natukene aega harjumiseks kui kõik on jälle nii nagu olema peab. Mida tegime. Jalutasime ikka. Ja oi kui palju. Mina jalad andsid igatahes väga tunda. Käisime LIVE muusikat kuulas. Esimesel õhtul. Nii hea oli. Nauding! Käisime Belemis, sõime maailmaparimad Pasteis de Natasid. Käisime Expos, sõime jätti ja istusime murul/pingil ninad päikesepoole. Käisime shoppamas, ega see ole vähemtähtsam. Käisime rannas ka. Mõnulesime liival. Või nuh, mina sis virisesin, sest polnud rannariideid kaasas ja jube palav oli ka. Aga Katu nautis. :) Jalutasime Cascais ringi. Pildistasime. Vaatasime Will&Grace kodus. Käisime SwingChairCafe's. Käisime buffees. Sõime Carlose kuulsat šokolaadikooki. Lobisesime. Laulsime, "Lallallallaa, lallallallaa, Kui tahan siis saan mina taha!". Ja lissalt olime.

Cafe Boulevard.

2007-04-07T22:28:00.000+01:00

See on üks selline lahe kohvik minu kodu lähedal. Lissabonis. Cafe Boulevard. Meie siin kutsume seda SwingChairCafe'ks. Miks? Sest toolid on sellised lahedad kiiktoolid. Laesrippuvad. Ja nende peal saab kiikuda. Ja see ongi hea.

Käisime seal 2 nädalat tagasi, Kaisa ja Mariliniga. Näitasin neile ikka selle hia koha head. Maiustasime seal. Kookide ja galao'dega (a'la kohalik cafe latte). Mõnna oli!

Õnnelik.

2007-03-29T14:03:00.000+01:00

Miks?? Nu tegelt on põhjuseid palju, aga kõigekõige tähtsam on see, et Katu on tunni aja pärast siin. Lissabonis. Minu juures. Lõpuks ometi. Ja mina.. Mina olen niiniii õnnelik. Ja päike paistab. Ja homme lähme Lõuna-Portugali, Algarve piirkonda, mere-äärde. Mina ja Katu. Ja teised. Aga need teised pole enam ni olulised. Nüüd saame lõpuks ometi jalutada, nii palju kohe, jäätist nautida ja jutustada-jutustada-jutustada.

Lippan nüüd. Lennujaama. Katut kallistama.
Nautige Eesti nädalavahetust, päikese ja grilliga (kade olen ka).
Meie siin igatahes naudime!
Kallid.

Mina Lissabonis.

2007-03-28T12:44:00.000+01:00

Tegelikult on Lissabonis ikka jube hea olla!

2007-03-25T04:00:00.000+01:00

Pühapäev. 4.00. Jõudsin koju. Ja uni kadunud. Mis ma siis nii vara kodus teen??

Laupäev algas hommikul, 11st ajal. Silmad avanesid. Käed sirutasid läpaka järgi. Väike muusika, väike ülevaade. Järgnes toa ja vannitoa koristus. Polnud seda ammu teinud. Ja nüüd, kõik särab. Siis väike söök, väike šokolaad, väike kohv, ja Exposse. Kseniaga. Saage tuttavaks, meie uus grupiliige. Tüdruk Sloveeniast. Oli esimene semester ka siin. 3 nädalat. Ja nüüd, tagasi. Lahe inimene on. Lõbus, elav, energiline, tore.

Expo. Päike. Tuul. Pikk jalutuskäik. Istumine kohvikus. Nina päikese poole. Galao. Oi kui hea! (Katu kallis, sina saad mul ka kõige selle osaliseks). Kleidi ostmine. Ei jõua mulle siiani kohale, et raha on otsas?!?!? Ja koju, kõhtu täitma.

Kodus. Kokkasin. Tegin Kseniale pastat. Nata kastmega (Ardi teab selle kastme võlu) ja seentega. Nämma tuli. Sõime. Ksenia koju riideid vahetama.

Järgmisena pidime minema Tomeki juurde (Poola poiss, esimesest semestrist) BBQ'le. Teised läksidki. Merit, ei viitsinud. Kuidagi kohe ei viitsinud. Külm ka väljas ju. Aga Carlos suutis ikka veenda. Erilist BBQ'd polnud, kuna keegi ei suutnud tuld üles teha. Niiet leppisime pihvidega ahjus. Esialgu oli plaanis viimase metrooga koju tulla. Aga muidugi, nagu me juba teame, ei lähe asjad siin nii, nagu plaanid. Ja jõudsimegi Bairro Altole. Üks drink oli plaanis, ja koju. Üle tunni veetsime seal. Ja kui lahe oli. Üle pika aja (nu tegelt ma polnud sinna umbes kuu aega sattunud ka). Ei mina mõistnud, mis täna linnas toimus. Aga lahe oli. Ju jalka mõjutused (täna oli mäng, Portugal Belgia, 4 - 1). Elagu Portugal!!!!!!!!!!!!!!!

Ja mis veel. Point tuleb nüüd: Bairrol nägin inimesi, keda polnud 2006 juulist saati näinud. Inimesi, kes olid mul Madriidi kursusel. Organiseerijad. Kas pole Euroopa mitte väike??

Appi kui palju ma nüüd kirjutasin. Tahtsin ainult öelda, et tuleb end ikka välja vedada, sest üllatused ootavad ;)

Ja seda ka, et ärge unustage kella 1 tund ette keerata!!!!!!!!!
Suvi on kohal :)

Vaheaeg.

2007-03-24T13:34:00.000Z

Minul hakkas täna vaheaeg. 2 nädalat. Munadepühade puhul. Luksus. 2 nädalat. Ja Eestis narritakse meid 1 vaba reedega.

Ja nüüd istun ja mõtlen, et ei oskagi nagu midagi peale hakata. Tahtsin Rooma minna. Või Kreekasse. Tuttavatele külla. Aga raha pole. Tahtsin Portugalis kuskile mere-äärde nädalaks minna, aga raha pole, ja tasuta voodit pole ka seal saada. Tahtsin koju sõita nädalaks, aga raha pole. Miks ma vaene tudeng olen?

Jään Lissaboni. Kuigi tahaks siit ära. Käin siis ujumas äkki. Ja jään rannailmasid ootama. Ja muidugi, kõige tähtsamat - Katut. Tuleb 29.märts. Vut seda ei jõua me kumbki ära oodata.
Nii et ega siis muud, kui ilusat vaheaega kõigile, ja jääme ootama! :)

2007-03-22T19:17:00.001Z

Friendster images

Tuul.

2007-03-21T18:20:00.000Z

Külm on. Prr kui külm on. Akna taga käib tuuletorm. Aga päike paistab. Soojendab. Nii sossu on. Aga tuul, see näpistab. Ei taha õue. Toas hia olla.
Lissabon on ikka jube tuule-linn. See mitte esimene kord siin. Ja tuul on tugev. Väga tugev. Ja külm.
Suve tahan tagasi.

Päike.

2007-03-20T09:02:00.000Z

Lissalt pean mainima, et päike on tagasi :) Särab teine taevas nii ilusasti. Emme kirjutas, et neil ka Tallinnas sama hia lugu. Ja Katu, rannariided ikka kotti, ei mingit kahtlust ;)
Ja nüüd aga kooli.

Järjekordne Esmaspäev.

2007-03-19T20:37:00.000Z

Külm on. Ui kui külm. Tuul puhub. Täitsa ära tahab puhuda. 13 kraadi. Prrr. Pilved on ka. Tibutas veic enne. Pähh. Ei taha. Suve tahan tagasi. Just ostsin lühikese seeliku ja lühikesed püksid ja mismõttes nüüd külmaks läheb.

Aga shoppamas käisin. Ei jõua vist siiani kohale, et raha otsas. Ja ma ei saa aru, mis siin poodides toimub. Asjad vahetuvad kiiremini kui ma end ümber pöörata jõuan. Juba uus kaup. Ma pole veel vanagagi tutvunud. Tundub, et iga nädal vist uued asjad tulevad. Ja asjad on lissalt niii lahedad siin. Ja Eestis neid ju pole. Ma tahan kohe kõike saada. Tööd oleks kiiremas korras vaja. Keegi teab mingit head pakkumist siin?? :D

Täna hakkasin mõtlema, et umbes 3 kuud on siin veel jäänud. Käisin toidupoes ringi. Kui siiani olen Eesti asju igatsenud (emme toob mulle rummikooki, palusin 20tk kohe, sest siin pole mittekuikeegi neist midagi kuulnud, niiet nõudlus on väääga suur), siis nüüd avastasin, et hakkan siinset toitu igatsema. Nt nämmasid šokse, mida Eestis pole (saladuskatte all ütlen, et pole Portugali toodang). Huvitavaid jogurteid ja pasteis de Belem. Ja jäätiseid. Oi kus siin on igast luks jäätiseid. 100 kr maksab tops, pool liitrit peaks ikka suurus olema, v on 400ml. Aga liiga hia nagu. Ja apelsine, mis nagu elumagusad siin. Ja hästitehtud bacalhau'd. Ja suuri võileibu võileiva majast.

Ja shoppamist. Ja randa koos kõige liiva ja lainete ja surfaritega.
Aga ei, ei mõtle sellest. Mul veel aega nautida küll, ja seda ma teengi. :)

Parim tegevus.

2007-03-18T21:33:00.000Z

Viimased 3 päeva olen veetnud rannas. Lesinud liival. Kuuma päikese käes. Vees sai ka käidud. Nabani. Külmakene teine. Umbes 14,15 kraadi. Aga kui u 10 mintsa laintes ja vahus olla, siis harjub ära ja ei olegi nii külm. Ja lained on lahedad. Ja valge vaht. Ja ookeanikohin. Ja lissalt selle saatel magada ja kuulata hiad muusikat. Mõnna. Paradiisitunne tuli ikka peale.

Ja täitsa jumekas olen ka juba ;)
Punkt.

Cabo da Roca. Täna.

2007-03-12T22:56:00.000Z

Täna käisin Cabo da Roca'l, mis on Euroopa läänepoolseid tipp. 40km Lissabonist. Rand, mis on tuntud suurte kivirahnude, kaljude poolest. Ilm polnud kõige parem, pilvine suht. Aga muidu oli ilus.

Üks Portugali luuletaja on kohta defineerinud järgnevalt: "Kus maa lõpeb ja meri algab".

Rand. Eile.

2007-03-12T22:43:00.000Z

Cascais & Carcavelos

Rand.

2007-03-11T20:16:00.000Z

Tänane päev möödus rannas. Oi kui hea oli. Supper. Kraade kõvasti üle 20ne. Päike kuum. Tuul jahutamas. Vesi külm. Ideaalne rannapäev. Sõbrad ümber. Uued erasmused. Minu inglased. Osad prantslased. Ja 3 eestlast. Eesti keelt sai räägitud palju. Ja väga hea oli kohe. Eile ei tahtnud ühtegi välismaalast näha. Mõnikord ikka väsib neist nii ära. Tahan oma koduseid kalleid inimesi.

Aga nüüd dušši alla ja õhtusöögile. Täna tehakse mulle lasanjet. Nämm :)
Päikest teile!

(:

2007-03-07T11:14:00.000Z

Suurimad kallid kodustele!

For girls & boys.

2007-03-06T21:54:00.000Z

-----------------Girls----------------
-----------are like apples------
-------on trees. The best ones-----
-----are at the top of the tree.-----
---The boys dont want to reach---
--for the good ones because they--
-r afraid of falling and getting hurt.-
-Instead, they get the rotten apples-
from the ground that arent as good,
but easy. So the apples up top think
something wrong w/ them when in
-reality they're amazing. They just--
---have to wait for the right boy to
---- come along, the one who's-
----------- brave enough to-----
---------------climb all---------
---------------the way--------
--------------to the top--------

Grupipilt.

2007-03-04T19:56:00.000Z

Erasmused Evora's ja Monsaraz'es

Trip.

2007-03-04T15:11:00.000Z

Eile käisime sellistes linnades nagu Evora ja Monsaraz. Erasmustrip oli. Tasuta. Ja oi kui ilus oli. Lisaks kõigele oli ilm ka supper. Päike säras, palavus oli tunda.

Evora on linn Portugalis, Alentejo piirkonna pealinn (130km Lissabonist, lõuna suunas). Elanikke on 55 619. Vanalinn on väga ilus. Majad on armsad, valge-kollasega, valge-sinisega. Tänavad on kitsad. Kirikuid on palju. Linna ümbritseb keskaegne linnamüür. Vaatamist jagus. Näiteks Rooma tempes, Evora katedraal, kirikud, paleed, kabelid. Pilte sai tehtud palju. Ja mis veel. Evora on tuntud Luu-Kabeli poolest, kabel, mis on tehtud inimluudest, ka pealuudes. Aga kriipi ei olnudki. Tegime nalja, tegime pilte, tegime filme.

Pärast seda läksime Monsaraz'esse. Väike kindlustatud keskaegne külake, mis asub mäe otsas ja kus elab 1u 900 inimest. Asub lähedal Hispaaniale. Ilus oli. Väga ilus. Vaade oli supper. Näed jõge, mida ümbritsevad väikesed järvekesed. Näed külakesi. Näed kitsesid karjusega. Ronid müüri peale ja vaatad alla linnale, vaatad alla põldudele. Majad on pisikesed. Uksed-aknad on pisikesed. Armas oli. Üks kordaläinud päev jälle.

Ja mis veel. Hannah kolis eile sisse. (:

Portugaallased. Mina. Söök.

2007-03-02T17:50:00.000Z

Täna oli meil Organizational Behaviour I loeng. Nagu ikka. Reedeti. Kell 11.10. Merit jääb sinna alati hiljaks. Isegi siis, kui ärkan 9.30, jään hiljaks. Ja kooli on 10 mintsa. Müstika!?! Teistesse loengusse jään ka muidugi hiljaks. Aga arutasime täna seda, millisena näeme Portugali kultuuri ja inimesi. Ja mis on erinev meie omast. Ja mis mina teada sain. Portugaallastest. Et, nemad on pessimistlikud. Ja teiseks, et nemad hädaldavad palju. A'la, tööd on palju, boss on paha, kõik on kallis, töökohta pole. Huvitav?!? Aga seda et ka väike mure puhutakse väga suureks, olen märganud.

Seda, et nad on kollektivistid, teadsin juba enne. Mulle kui individualistile on see natuke raske. Ei jõua ma igat minutit sõpradega veeta. Ei tahagi. Tahan üksi jalutada. Tahan olla oma mõtetega. Aga nemad. Sõbrad siin ja sõpradega seal. Kõike tehakse koos. Ma väsin tavaliselt ära.

Mis veel. Seda, et mina olen Sloveeniast. Nüüd juba hakkab looma, aga inimesed endiselt arvavad, et ma Sloveeniast. Hääldus: Štonia=Šlovenia. Nu ei tea ikka, kas võrdub? Või siis täna olin ma hoopis Leedust. "Estonia. Estonia", kordan ma jätkuvalt.

Söögist. Jäätist sõin. Eskimo jäätist. Blombiir. Leedu oma. Nii hea ikka. Ja pastat tegin. Eile. Ja teate, millega siin carbonesa kastet tehakse. Nata'ga. See selline valge asjandust, millest tehakse vahukoort. Vot nii. Aga on eraldi kulinaaria jaoks ka. Ardi, sul ju ka selline asi seal, et paned pannile ja valmis. Jube hea ja jube lihtne. Elagu vahukoor!

Päev.

2007-03-01T21:05:00.000Z

Rand. Päike. 18kraadi. Liiv. Kivid. Lained. Vaht. Surfarid. Jalutajad. Mina. Audra. Airida. Joao. Kohv. Jäätis. Nauding. Kõik.

Andrew.

2007-02-28T18:20:00.000Z

Täna. Andrew. Sõitis ära. Sõitis Pariisi ja reedel jõuab Saksamaale. Läheb tegema oma 2st semestrit. Saksamaal. Läks meie juurest ära. Kurb on. Meie grupp on lagunenud. Anna läks novembri lõpus, Maja 15.veebruar ja nüüd Andrew. Aga nii ta lähebki. Varsti juba lähen mina ka ära. Oma koju.

Eile. Metsikult ilus ilm oli. Päike säras täiega. Väga palav oli. 18 kraadi. Täitsa Eesti suvi juba :D Koolis peesitasime õues, koolihoovis. Oi kui hea oli. Ja siis peale kooli, umbes 3st sain Andrew, Rochelli, Larissa ja Joao'ga kokku. Läksime Belemi. Pasteis de natas'id sööma. Nii nämmad olid. Istusime jõe äärde maha, keerasime ninad päikese poole ja maiustasime. Kuulasime muusikat ja lissalt olime. Jalutasime pargis. Vaatasime lapsi. Sõime jäätist. Jutustasime. Naersime.

Õhtul läksime CoffeePot'i. Kohvik inglaste lähedal. Meie, brasiillased, sakslased. Sõime, jõime. Siidrit sain. Ma ei teadnuki, et siin siidrit on. Nii lahe. Aga ega see muidugi nii hea olnud kui kodus. Nii et emme ja Geitu, kohvrid aga siidrit täis ;) Pärast läksime inglaste juurde ja sõime pannkooke. Carlos tegi. Nämm.

Täna. Lennujaam. Saatsime Andrew ära. Aga juba aprillis tuleb tagasi. Ei saa meieta. Ja see aeg läheb lennates. Ja seniks, naudime!

Nädalavahetus.

2007-02-28T02:01:00.000Z

Meil oli vahepeal nädalavahetus.
Kas teil ka?
Meie käisime söömas ja pidutsemas. Nu mis siin ikka muud teha :D Kuna Andrew sõidab homme ära, siis oli meil tema farewell. Käisime buffees söömas. Laupäeval siis. Igast asju sai kohe söödud. Ja palju tahad. Ma muidugi väga palju ei jaksanud. Imelik?! A'la hiinakas, aga nt sai ka sushit söödud. Ja isegi selline variant, et valid omale toore toidu välja ja siis kokk küpsetab su silme all. Lahe, eks :) Eriti head olid krevetid. Paha ainult neid koorida. Ja siis mingi juustuvorm ka. Mmm. Ja puuviljasalat. Nu nii hea oli kohe. Mõnikord kahju kohe, et magu nii pisike :D

Pärast seda läksime Bairro Altole. Nagu alati. Väikesed maasika/kiivi-viina sotsid. Mmm, magusad. Väikesed Caipirinhad ja klubisse. LUXi läksime. Nu kuidas öelda. Klubi ise-enesest lahe. Aga muusika. Mulle kohe üldse ei istu. 6-7ni pidasime küll vastu. Järelikult oli tooore.

Rosh, Carlos, Mina, Andrew

Ja pühapäev. Rannas käisin. Abano rand. Kuidagi ei taha need nimed meelde jääda. Randu siin kohe nii palju ja igal oma nimi. Keeruline. Aga ilus oli. Kivine ja liivane. Sinine ja vahune. Päike säras, tuul puhus. Ilus.

Karneval.

2007-02-26T00:28:00.000Z

Nii. Lõpuks ometi suudan ennast kokku võtta, et midagi teile kirja panna. Pühapäev on. Tegelikult juba esmaspäev, sest kell 00.31. Ja karnevalil käisin esmaspäeval. Aeg lendab. Elu on kiire. Aga siis karvenal. Tore oli. Nu tegelikult on lood nii. Esmaspäev sadas. Nii Lissabonis kui Torres Vedrases. Paha oli. Ja juba kahtsesin bussipiletite ostu. Õhtul siis läksime. Kõigil erasmustel olid kostüümid. Minul mitte. Millal enne ma kostüüme kandnud olen. Näkku nad mulle mingid värvipulbrit panid bussi.

Ja nii me seal olimegi. Kohale jõudes oli jube pettumus. Natuke veel sadas. Ilm oli paha. Nu olgem ausad, ilm ju loeb! Tänavad tühjad. Me juba mõtlesime, et ei toimugi midagi. Üksid kostüümitajad liikusid ringi. Siis leidsime ühe kontserdilava ja kohaliku ka. Läksime aga nendega baari. Sõime-jõime, lobisesime. Nemad olid ühed esinejad. Kahjuks ma hiljem nende kontserdile ei jõudnudki.

Karneval hakkas peale 22. Rongkäik oli. Mitu mitu tundi. Lahe oli. Meil pole midagi sellist. Mehed olid naisteks riietatud, mis oli kõige naljakam. Ju neil ikka mingi väike naiselik pisik sees :D Oli lehmi, oli prügikolle, lumehelbeid, naisi oli palju, supermänni, minnihiiri ja kõike muud.
Oli hiigel nukke, oli trumme, oli diskot, oli veepüstoleid, oli autosid, oli karvaseid ja sulelisi. Pidutsesime tänavatel kella 5ni hommikul. Mina, erasmused ja minu fellow Nuno oma sõpradega. Ja oleks võinud ka edasi pidutseda, kui väike väsimus poleks tunda andnud.

koos minu fellow Nuno ja tema tüdruk Ana'ga

Öö/ommiku veetsime hostelis, magades. Siis käisime linnas natuke ringi, ja koju. Ja oligi teisipäev läbi. Ja karneval ka.

Kolmapäev oli veel vaba päev. Väga kiire jälle. Kohtumised siin, ja kohvid seal. Uhh. Ravida sai ka ennast. Kõik jäid haigeks. Kes karnevalist, kes muust. Sellegi poolest - karnevalid on lahedad ja portugaallased oskavad juba vabalt ennast väljaelada ja pidutseda.

Endiselt - kohuke!

2007-02-19T17:35:00.000Z

Söön. Mina. Kohukest. Seda Bonot. Ja mis paberil kirjas: Šoko kohuke. Nii lahe ju. Eesti keeles. Ja mis veel loen. www.bono.ee >> "Head Eesti kohukesed!". Issand, kus ma elanud olen. Ma ei teadnuki, et Bono on Eesti kohuke. Mõtlesin alati, et Läti või Leedu. Aga täitsa oma. Ja kui lahe on see, et kaugel kaugel Lissabonis, kuskilt vene-ukraina poest, saab Eesti kohukest :) Ma nii õnnelik. Ja kohuke, maailma parim!

Aga nüüd süüa tegema ja siis karnevalile.
Nautige kohukesi!

Esmaspäev.

2007-02-19T14:27:00.000Z

Täna on esmaspäev.
Täna on meil vaba päev.
Homme on meil vaba päev.
Ja ülehomme on meil vaba päev.
Miks? Sest karneval on. Juba mitmendat nädalat. Põhisündmus on täna-homme. Suured pidustused. Üle Portugali. Aga Lissabonis mitte. Täna lähme sellisesse linna nagu Torres Vedras. Seal põhi-karneval. Meie pidutseme ka :)

Head karnevali!

Tegus päev.

2007-02-18T12:50:00.000Z

Eile. Laupäev. Tegus päev oli. Jube tegus. Peaks kõik oma päevad selliseks tegema. Ärkasin juba 11. Ilma äratuskellata. Mis on siinmaal viimasel ajal jube harv nähtus. Päike paistis. Ilm oli jube ilus. Sõin. Võtsin oma ilusa roosa Shopaholicu raamatu ja läksin parki. Polegi õieti park. Kiriku kõrval. Lastemänguaed ka seal. Paar pinki. Natuke rohelist. Istusin siis pingile, pöörasin oma nina päikese poole ja hakkasin lugema. Mooni, see naine on seal tõesti hull. Lähme aga New Yorki ;)

Tunnike, poolteist istutud, võtsin tee Mist marketi poole. Üks teine vene pood siin. Selline pisikene. See, mis Kristiina lähedal on, on mitumitu korda suurem. Mist-is polnud isegi hapukoort ja mina tahtsin ju nii väga riisi-makra salatit teha. Täna lähen teise. Aga mis ma sealt leidsin. Kohukesed. Ja millised. Bono. Uskumatu. 2 Bono kohukest teevad mulle silma. Muidugi ma ostsin need. Üks maasika oma. Juba söödud. Teine šokolaadi oma. Külmkapis kallike veel. Ja Kati, kas sa mäletad neid leedu v vene v midagi küpsiseis, kookose omi, sinises paberis, mida me ikka sõime? Peale Selgade muidugi. Seal olid need küpsised. Mu nägu naeratas. Ainult et ma ostsin vaarika omad. Või eo tea täpselt, roosa paber on. Kookose omi ei olnud. Äkki tuleb veel.
Püüdsin ka vene keel pusida. Nu ei saa hakkama. Ainult portugali keel tuleb. Cbasiba ja Dazvidania sain öeldud. Keelemix.

Siis koju. Ja teate mis? Ei tea jahh :) Mina tegin tund aega aeroobikat. Pole vist 8 kuud midagi peale natukese ujumise teinud. Ise ka imestasin. Hüppasin ja kükitasin ja kätemusklid ja kõhulihased. Hannah'il on 2 DVD. Ja täna. Jalad ikka valutavad. WC potile istumisel ja trepist alla minemisel on veic abi vaja küll. Ja kõhulihased annavad ka tunda. Aga tunne on hea. Ja suvi on tulekul.

Siis, koristasin veic, käisin dušši all ja linna. Läksime Leedu tüdrukuga Audra'ga jalutama ja kohvitama. Ta uus erasmus. Läksime ühte vaatamisplatsi, nimi ei tule meelde. Vaatsisime jõge, silda, teist poolt Lissaboni ja kohvitasime. Ja päike paistis. Nii ilus oli.

Järgmisena läksin tema juurde. Jõime veini, vaatasime pilte, chattisime. Ja siis kiiresti koju. Söök. Kohv. Suur kohv. Riidesse ja pittu.

Kogunesime inglaste juures. Mina, Carlos, Andrew, Larissa, nende uus sakslasest korterikaaslane ja veel posu sakslasi. Jõime veic veini. Aga seal see vein küll alla ei läinud. Ei tahtnud. Siis saime 2 leedu ja 2 türgi tüdrukuga kokku (Audra, ja teised uued ersmuslased) ja läksime Larissa sõbra kontserdile. Nu, selline rock-hüsteerik. Enamustele eriti ei istunud ja me läksime New Erasmus Welcome peole. Seal oli ka bänd alguses. Parem. Ja siis muusika ja tants. Palju rahvast. Uued erasmused. Vanad erasmused. Muidu tuttavad. JA tants läbi öö kuni sulgemiseni. Kella 5ni. Ja siis koju. Või õigemini mitte. Jalutasime castelo juurest mäest alla. Olime mina, Carlos, Andrew ja Andrew sõbranna inglismaalt. Nu siis meie 2 kallist geipoissi otsustasid, et nemad tahavad minna Carlose juurde. Ja nii siis see tee läkski. Peale poolt 7 otsustasin mina, et tahan nüüd koju minna. Võtsime takso ja koju.

Täna. Ärkasin. Kell oli pool 1. Tegelt ei saanud kuidagi magada. Vähkresin. Kohvi mõjub veel kaua kaua. Päike paistab. Ootan nüüd kahte eesti tüdrukut. Tulevad ka siia erasmust tegema. Teise ülikooli, mitte minu kooli. Võtan nad vastu.

Ja lõpebki see täpne tegevuskava.

Erasmused.

2007-02-16T18:03:00.000Z

Ühte imelikku asja märkisin. Enda juures. Ei tea, kas teistle ka selline probleem. Meil on siin nüüd olukord selline, et need erasmused, kes olid esimene semester (ehk siis sügissemester) on nüüd lahkunud ja uued on kohal. Lisaks on alles oma 10-20 erasmust esimesest semestrist. Mina kaasa arvatud muidugi. Ja millega Merit tegeleb. Merit kogub numbreid vanadelt erasmustelt. Naljakas. Ja ka osadega, kes juba lahkunud, hakkasin suhtlema natuke enne seda, kui nad lahkusid. Ja nüüd siis kui uued tulevad, hakkan mina hoopis vanadega suhtlema. Tean nägu pidi, aga osade nimesid ei teadnud ja numbreid ammugi mitte. Nüüd on see viga enamvähem parandatud. A ju on see kõik tingitud lissalt sellest, et meid on siin nii palju. Tahes tahtmata kujunevad mingid grupid välja ja ega ei jõua ju igale poole korraga. Nüüd püüan seda asja natuke parandada ja ka uutega suhelda. Aga nüüd on olukord hoopis selline, et vanad erasmused hoiavad kokku ja uued erasmused hoiavad kokku. Ju mingi loodusseadus.

Täna lähme kunstinäitusele. Inglaste sakslasest sõbranna tüdruksõbra näitusele. Kultuursed oleme. Ja homme kontserdile ja erasmuste peole. Eks siis paistab, kas midagi seekord ka nii läheb nagu plaanitud.

Aga egas muud kui vahvat nädalavahetust!

Lissabon.

2007-02-15T17:02:00.000Z

Vihm. Päike. Vihm. Eile päike. Täna vihm. Selle kõigega kaasnevad peavalud, peapööritused, peavalud. Hommikuti v õhtuti. Mine või hulluks.

Maja läks ära. Meie rootsi tüdruk. Täna istus lennukile. Kurb on. Samas, pole veel kohale jõudnud. Siin ju kõik lähevad ja tulevad. Õnneks on tegevust küllaga, ei hakka kurb. Eile käisime tema juures. Farewell oli. Tegi nämmat rootsi õunakooki. Jäätisega. Nämm. Ja Bairrol käisime ka. Pool tunnikest olime, sis hakkas igav ja koju ära.

Avastus oli. Eelmine neljapäev kogunesime CoffeePotis, kuna Andrew sõitis Pariisi nädalaks, ja Hannah läks esmaspäeval 3ks nädalaks ära ja Maja täna, siis oli see paljudele inimestele viimane kohtumine. Sõime jõime laulsime. Seal oli elav muusika. Ja nii hea. Supper hääl ja megad laulud. Pisaraidki valasime. Mina ja Andrew olime aga nagu snowqueenid. Kui ei tule pisar, siis ei tule. Pärast läksime veel veic peput keerutama. Üks ilus õhtu oli meil.

Ja eile oli ka ilus õhtu. Ja tuleb veel neid.
Koduigatsus on ka natukene. Eks tegelt koguaeg. Aga see on hea.

Ja nüüd piiblit lugema - "The secret dreamworld of a Shopaholic" ;)
Viva shoppamine, Viva minu Mooni :D

Maitseelamused!

2007-02-14T16:25:00.000Z

Mina sain musikeselt paki ja mis paki sees olid... Kalevi uued šoksid: Valge šokolaad küpsise- ja maasikatükkidega & Tiramisumaitseline piimašokolaad küpsisetükkidega.. Ja nagu maailmaparimad, nii nämmad lissalt. Olen mõlemit aint ühe tüki maitsnud. See ju delikatess, kes teab, millal jälle saab :D ehhee

Ja endiselt, kallid Teile, kes minule seal mõtlevad ja kes minul mõtetes!

Sõbrapäev!

2007-02-14T12:56:00.000Z

Minu kallikesed, soovid teile siit kaugelt päikese alt ilusat südametepäeva, olgu see täis üllatusi ja rõõmu, maiustamist ja sooje kallisid!

Kui saaksin, oleksin seal, teid kallistamas. Varsti olengi :)

Igatsen. Kallistan.
Mina.

Maavärin.

2007-02-13T12:31:00.000Z

Meil oli eile maavärin. 10.30. Tugevus 5.8 ja targad räägivad, et üks kõvemaid 30nde aasta jooksul. Ja kõik küsivad endiselt mu käest, et kas ma tundsin? Mida?? Mina ei tundnud midagi. Kas oli?? Tõesti?? Ju ma olen Tallinnas nende rongivärinatega nii harjnud, et mind ei kõiguta siin miski.

Tänase päeva soovitus: püsige kodudes!

2007-02-07T17:54:00.000Z

Kõik tuleb kaela. Sõna otseses mõttes.

Hommik. Ärkasin. Kell 12. Chättisin netis. Mõtlesin, et teeks kohvi. Võtsin oma tassi. Ainuke tass mul siin. Minu oma. Kati kingitud, enne kui ära sõitsin. Väljamaale. Läksin kööki. Hakkasin pesema. Ja sis äkki, killadikolladi. Tass kraanikausis. Katki. Ainult killud (mis nüüd kõik ilusasti mul riiulil lamavad). Kas mul on siis hullult õnne vaja?? Mina kurb. Väga kurb. Lisaks sellele, hakkas sadama. Siis tekkis küll tunne, et millega mind karistatakse?!?!

Samas mulle need nagu märgid. Ka eile oli märke, mis viisid mu mõtted ikka ja jälle Katile. Tundsin, et midagi on juhtunud. Et pean küsima, kuidas tal on. Haiget teeb see, et lissalt mitte kuidagi ei saa aidata. Saan ainult olemas olla. Nii oma mõtetes kui oma südames. Isegi kui me kõik üksteisest kaugel oleme, oleme me siiski olemas.

See viib mu nüüd Merkani. Merka, Merka, kuidas sul Austrias on???
Ma mõnikord nagu muretsev kanaema. Kõigi tibukeste eest tuleb ju hoolitseda.

A, uue tassi ostsin juba. Ei saa ju ilma tassita kohvi v kakaod juua. Ka suure, nagu eelmine. Musta ja valgega. Kiri ka peal:

Se eu te podesse dizer
O que nunca te direi,
Tu terias que entender
Aquilo que nem eu sei.

Fernando Pessoa
13.06.1888-30.11.1935

Sündinud Lissabonis
20nda sajandi tuntuim luuletaja ja kirjanik

Tõlge (enam-vähem):
Kui ma saaksin sulle öelda
Mida ma sulle kunagi ei ütle
Siis sa mõistaksid
Mida minagi ei mõista.

Pettumused.

2007-02-06T19:13:00.000Z

Mina sain kartulisalatit täna. El Corte Ingles-ist. Hispaania kaubanduskeskus. Seal saad valida a'la 5 salati vahel. Üks neist on: Russo Salada. Ostsin. Ja hind!?!? Kilo on 15.95 euri. 200g oli 3.20 euri. Transport Venemaalt peab tohutult kallis ikka olema. Sõin. Ja.. Kahjuks v õnneks ei olnudki hea. Liiga majoneesine. Neil pole ju hapukoort. Ja tundub, et ei oska nad seda ka Vene v Ukraina poest otsida. Kodu oma tahan. Tahan-tahan-tahan. Ja riisi-makra salatit tahan ka.

Ja siis ostsin veel kaneeliküpsiseid. Jälle üks pettumus. Hispaania toode. Sellised imelikud rasvaküpsised. Ei, need polegi nagu küpsised. Ma ei teagi, mis need on. Veic suhkrut ka peal ja kogu moos.

Üks suur pettumuste päev.

Ja otsuse võtsin vastu. Panen endale orkuti keelu peale. Põhjus olemas. Sest see võib tuju liiga alla 0 viia ja lissalt on parem end sellest säästa. Ja üldse, kõigile neile, kes te viibite kodust kaugel eemal. Ärge hoidke end koduste tegemistega liiga kursis, sest see võib haiget teha. Miks? Sest teie ju ei ole kodus, oma inimeste keskel. Teie olete siin, eemal. Ja teiega ei arvestata enam. Miks? Sest teie olete kaugel. Ära.

Imelik. Pidi tulema jube positiivne postitus, et jeee, "Kartulisalat", aga...

Sõltuvus.

2007-02-06T08:56:00.000Z

Mul on uus sõltuvus: seeriad. Tundub, et Carloselt sain. Läks tema 1,5 nädalaks koju Hollandisse ja jättis kõik oma DVD-d seeriatega siia. Ja nüüd mina siis vaatan. Öösel kella 3ni. Seeriaid. Või tegelikult esialgu küll ühte. Will & Grace. I love it! Nad on ikka nii armsad seal. Käsil 2 hooaeg. Siis 3s jne. Nii ta siin läheb. Peaks laupäeval kell 9 üles ärkama ja terve päeva vaatama. Neid ikka annab vaadata. Ehhee.

Ja täna pidin kell 8 tõusma, et kooli minna. Eile hakkas kool. 4 ainet hetkel. Kolmapäev vaba. Veel. Saan nüüd siis jälle koolis käia. Distsipliini on vaja. Ja nüüd, kooli!

Pühapäev.

2007-02-04T17:09:00.000Z

Pühapäev on tore päev, ema töölt, siis koju jääb..

Nii ilus ilm on täna. Päike särab taevas. 16 kraadi sooja. Taevas on sinine. Mmm. Ainult pannkoogid on puudu :(

Tegelt tahtsin seda jagada:
Täiesti ehtne apelsinipuu keset Lissaboni. Avenida de Libertade'l. Ülejäänud puud kõik raagus, aga tema särab seal.

Egas muud kui ilusat uut nädalat!

Seda ka et..

2007-02-02T16:05:00.000Z

..ilmad on ilusad. Lõpuks ometi. Päike särab. Iga päev. Sooja vähemalt 14kraadi. Öösel oli juba 8, mis jube hea. Jakiga täitsa ok. Ja varsti randa! ;)

Mõte ei tööta, ei oska pealkirja panna.

2007-02-02T15:18:00.000Z

Täna. Koju jõudsin kell 6 hommikul. Eile käisime Erasmustega Zocco klubis. Ladies night. Drinks all night for free. Mina piirdusin seekord ainult ühe Malibu ananassimahlaga. Eelmisest korrast veic karmid kogemused. Pidu oli laaahe. Tantsitud sai öö läbi. Kuni sulgemiseni. Rahvast oli palju. Oli vana ja oli uusi Erasmuseid. Muusika oli hea. Nii hea. Ärkasin. Täna. Kell näitas 13.35. Eestis juba 15.35. Päike paistab. Teen akna lahti. Värske õhk. Olla on hea. Tuju on hea. Pepu annab tunda veic. Tantsimisest. Minu esimene trenn see aasta.

Teisipäev oli vahepeal. Olime kultuursed. Käisime muuseumis. Gulbenkian. Ilus on. 2st korda seal. Siis oli piknik. Pingil. Võileivad ja küpsised.
Seejärel BotaanikaAed. Tahtsime liblikaid näha. Seal on liblikamaja, kus saad liblikaid kätte võtta. Läksime sinna. Kinni. Öeldi, et liblikad surnud. Mis!?!? Külm neile. Tulge kevadel tagasi. Aed ise suur. Väga suur. Ilus. Palju rohelist. Loogiline ju.

Ongi kõik. Tänaseks.

NB:Ardi, veelkord, PALJU ÕNNE!

Poseering botaanikaaias. Mina endiselt ei suitseta
(isegi kui siin suitsetatakse kõikjal ja igal ajal, isegi ülikooli koridorides)

Nädalavahetus ja sellele eelnev aeg.

2007-01-31T01:01:00.000Z

Mõned uudised on ka rääkimata jäänud. Sain endale vahepeal uue korterikaaslase. Carlos. Hollandist. Pärit on Kariibi saartelt. Täpsemalt Curaçao saarelt. Õpib Hollandis, juba 4a. Nüüd teeb siin Erasmust. Tuttavaks sain ikka Bairrol, oli seal ühe tuttavaga. Ja kuna mul oli hetkel siin kroteris üks vaba tuba, kutsusin ta siia 2ks nädalaks. Hostelist ikka parem. Mina ju ka siin. Ehhee. Ja nüüd ongi siin juba 2 nädalat olnud. Ja täitsa jube, kuidas inimesega ära harjub. Kui õhtul kauemaks kooli jääb, siis mina juba, et kussa oled, tule koju. Hästi tore ja armas on. Avatud ja lahe. Enamuse ajast veedab minu toas, kuna, lallaa, mul on internet. Nimelt on tal 3 sõltuvust: telefon, internet ja seriaalid/filmid. Mistõttu olen ma internetist veic võõrandunud. Nüüd, aga tagasi. Homme läheb ta juba Hollandisse, lissalt koju. U 2ks nädalaks. Ma juba kujutan ette, kuidas igatsema hakkan. Kui keegi sul ikka iga õhtu siin seltsiks on, siis tekib see üksiku tunne kiiresti. Aga varsti tagasi. Aga siis juba uude elukohta, sest mul kolib sisse Hannah, inglise tüdruk. Temaga olete juba varem siin lehekülgedel kohtunud. Elu läheb ilusaks ja lõbusamaks. Juba on!

Päevad on siin möödunud. Kulgenud. Midagi tarka pole teinud. Maganud, söönud, kinos käinud (mina ja 3 gei poissi), seriaale vaadatud ja.. Ei teagi. Aeg lissalt kaob.

Nädalavahetusel sai väljas käidud. Jälle. Reedel sattusin klubisse, LUX ikka, Maja'ga ja ühe Ricardoga. DJ Vibe oli. Portugali üks coolimaid. Nii saigi mindud. Ja kell pool 8 hommikul koju jõutud.

Laupäeval ka. Ikka välja. Kuigi laupäevane väljaskäik jäi lühikeseks. Väga lühikeseks.

Mõned fotod siis laupäevast:

Hannah'ga Carlos'ega

Hannah, mina, Rochelle, Andrew, Betsy

Nüüd sattusin hoogu.
Oodake aga järgmist peatükki ;)

Ammu lubatud pildid.

2007-01-29T17:04:00.000Z

Nii siis. Alustame otsast peale.

1. 15. jaanuar. Esmaspäev. Saabus Ismini. Läksime liftile. Sealt jube ilus vaade Lissabonile. Kell umbes 4 päeval. Väike Caipirinha ja tants.

2. Erasmused. Peol käisime.

3. Castelo do Jorge's käisime.

4. Obidosis käisime, maiustamas.

5. Paniche's käisime.

6. Ericeiras käisime. Ericeira supper. Rannad. Ilus.

6. Belemis käisime.

Pasteis de natas (nämmmmmad)

Vol 2 sellest nädalast tuleb. Umbes nädala pärast.
Vahepeal aga uued sündmused.
Püsigem lainel!

Kiire ja lühike vahepala.

2007-01-24T01:40:00.000Z

Täna Teisipäev. Kindel?! Või siis juba kolmapäev?! Siin olles ei tea ma midagi ei päevadest, kuupäevadest ega kellaajast. Aeg eksisteerib, aga millises dimensioonis, ei tea.

Vahepeal oli kiire. Erasmused lahkusid. Osad veel siin. Lisaks oli külaline. Kreekast. Ismini. Madridis olime koos. Tema on 24h aktiivne. Niiet igav ei hakanud. Nüüd püüan end siin laadida jälle.

Tore oli. Nalja sai palju, tegutsetud sai palju, kõike sai palju tehtud. Nt sai isegi pühapäeval Bairro Altol käidud. Tühi oli. Ainult meie, 10erasmust. Aga meil oli lõbus. Esmaspäeval sai päisel ajal Brasiilia kutiga Elavadoril tantsitud ja Caipirinhat joodud. Teisipäeval sai Bairrol itaallastega portugali keelt praktiseeritud. Õhtusööke oli jätkuvalt palju. Isegi minu juures. Ütleme nii, et nõusid ikka sai pestud siin. Reedel sõitsime aga Praia Areia Branca'sse. Mere ääres. Ööbisime seal. Nii ilus ikka. Kõik mere ääred külakesed on siin nii armsad. Öösel sai rannas möllatud. Laupäeval käisime Peniche's, Mafras, Obidosis ja Ericeiras. Viimane on lissalt supper. Nii linn ise kui rand. Sinna tuleb tagasi minna. Laupäva õhtul käisime klubitamas. Lõpes see kell 7 hommikul, siis pikk jalutuskäik metrosse, kell 9 voodisse. Paari tunni pärast äratus, sest üks hispaania poiss tuli bussi peale saata. Siis jälle magama. Kell 14 äratus. Belemi. Pasteis de natas sööma. Maailma parimad. Soojad, kaneeliga. Nämm. Elamused suured. Nüüd tuleb aga eksamiks õppida. Kuidagi ei saa selelst ühest ainest ei üle ega ümber.

Pildid. Tulevad. Väikese hilinemisega.
Päikest! Ja paljupalju lund!

Ilus.

2007-01-12T15:10:00.000Z

Lissalt tahtsin jagada oma armsaid sünnipäevakaarte :)

Lili tehtud (Slovakkia tüdruk meil siin)

Ismini tehtud (sis kui Madridis olime)

Mis veel. Palju on toimunud. Õhtusöögid siin ja õhtusöögid seal. Kõiki on lahe näha ikka. Täna on ainult veic surnud päev. Eile käisime väljas. Klubitamas. Kell 12 süda ööl, v sis õigemini hilinedes kell 00.35, saime Cais do Sodres kokku ja läksime Erasmuse peole. Praegu siin osadega viimased peod, kuna enamus erasmuseid lahkub lähitulevikus ja tulevad uued näod. Erasmuse peol olime, mitte kaua, sest läksime oopis Zocco clubisse. Naistekas. Naistele öö läbi tasuta joogid. Ja muusika oli supper. Pidu missugune. Kell 6 sai magama alles.

1. Jorge (portugal), Matina (kreeka), mina, Margot (prantsusmaa), 2 leedukat, Lina (kreeka), Kristiina
2. Antje (saksamaa), Ondrej (tsehh), Florian (saksamaa), mina peidus, + 3 potugaallast

Täna, õhtul, kell 8 lähme oma fellow Nuno vanemate juurde õhtusöögile. Peab siis palju naeratama ja püüdma kuidagi portugali keelt rääkida. Saab hakkama. Ilus nägu pähe ja minek.

Ja Lissabon on endiselt ilus ja armas. Ikka hea on siin olla. Päike paistab, taevas on sinine.

Järg eelmisele kirjale.

2007-01-09T13:56:00.000Z

Pisike pildiseeria eile saadud ilusatest asjadest: pildiraam piltitega, lill, krediitkaardi hoidja. Seda, kuidas sprotid välja näevad, teate isegi.

Ja nüüd nõusid pesema ja midagi veel tegema.

Aastaid neid on 23.

2007-01-09T03:37:00.000Z

Täna oli minu sünnipäev. Või õigemini siis eile, sest täna juba 9s jaanuar. Alguses küll tunnet polnud, et mul sünnipäev, sest õues 15 kraadi sooja ja ei mingit lund. Aga lõpuks ta tuli. Tänu kõigile minu ümber olevatele inimestele. Nii siin kui seal. Ja tunne tuli hea.

Õnnesoove sain palju. Rohkem kui tavaliselt. Ja see, et olen ära, ning mind meeles peetakse, ja nagu minu tumedapeaga Anni ütles "Et täna on kõigi mõtted minuga.", on hia. Ütlemata hia. See rahu, ja heaolu tunne, mis mind hetkel valdab, on lissalt nii hea.

Õnne sooviti nii telefonitsi, sms-ide, e-mailide, MSN-i, orkuti kui blogi kaudu. Õnne sooviti nii Eesti, Taani kui Portugali aja järgi. Emme oli endale isegi öösel kella 2ks (märge: Eesti aja järgi) äratuse pannud, et mulle õnne soovida. Lissalt armas. Ja ega ta hommikul helistamata jätnud. Hommikul tuli sms-e palju, ja kõnesid. Nii et minu aja järgi hakkas mul äratus juba 7st. See-eest põõnasin aga 12ni.

Õhtul peale 8t tulid külalised. Meid kuskil 10 oli siin. Tore oli. Sai hea tunde sisse. Nad mul siin ikka armsad. Sõime, mekkisime Vana Tallinnat, veini loomulikult ja lissalt lobisesime ja olime. Nalja sai palju. Viimane külaline lahkus kell 3. Armsa kingi sain ka. Pildiraami piltidega. Pilt tuleb homme. Ja Taanist Mikkelilt sain krediitkaardi hoidja. Midagi nii mulle. Täna oli juba kasutuses.

Nüüd magama. Kell juba peaaegu 4. Aitäh kõigile, et olete mul olemas ja seda mulle teada annate ja mind meeles peate ja ainult kõige paremat soovite.
Ilusaid unenägusid. Minu kallid.

Kohandumine.

2007-01-07T22:10:00.000Z

Pidevalt tuleb meil kohanduda. Lasteaeda minnes. Kooli minnes. Ülikooli minnes. Klubisse minnes. Reisile minnes. Uues keskkonnas. Uute sõpradega. Uuesti koju tagasi minnes. Uuesti kodust lahkudes.

Olles tagasi Lissabonis, tuleb end uuesti ümber harjutada:

teed võib ületada igal ajal ja igas kohas, ise vaata, et terveks jääksid
bussi peatustes on järjekord
bussi oodates tuleb käege viibata, et buss ikka peatuks
bussi sisenetakse ainult esiuksest
bussi, trammi sisenedes kuukaart aktiveerida
bussi peatumiseks vajuta punast nuppu "STOP"
ilmad on soojad, ära kanna mantlit, liiiga palav
ära kanna saapaid ka, kanna kingi
kaardiga makstes tuleb kõigepealt panna "OK", mis tähendab, et oled summaga nõus, ning siis alles pin
ära torma, aega on
hiline kohtumistele
kindlasti on midagi veel...

aga 22minuti pärast olengi aasta vanem (Portugali aja järgi, mis tähendab seda, et Eesti aja järgi olen juba 23).

Uus välimus.

2007-01-06T10:56:00.000Z

Mitte minul. Minu toal. Või siiski. Eile üks mu portugaallasest korterikaaslasi märkas, et mu juuste värv ei olegi enam nii blond. Ta ei märganud seda päeval, vaid õhtul. Tuli kommentaar: "U are not blond anymore!?! U are from Estonia and u are not blond? Ok, u have move out then." Järgnes naer.

Aga tuba on nüüd armas. Nii armas ja nii oma. Natuke nagu sassis. Pildid. Asjad. Kodune.

Eile käisime Bairro Altol. Hea oli jälle seal olla. See koht hakkab mulle isegi meeldima. Väljas oli palju inimesi. Mitte küll nii palju, nagu tavaliselt, aga ikka piisavalt. Kõik jõid midagi. Kõik suhtlesid. Nägi jälle kõiki erasmuslasi. Tore oli neid näha. Enamus neist lahkub, varsti. Mina jään siia. Üks saksa poiss oli hämmingus: "Merit, what has happened to u? U have disappeared from Lisbon. Have u changed the school? Have u moved?" Tuleb tunnistada, et kui hakkad suhtlema ainult teatud inimestega ning ei käi erasmuste loengutes, jääd võõraks. Järeldus: tuleb sotsialiseeruda.

Ommik. Täna. Äratus. 10.15. Mõtlete, et miks nii vara? Töömehed. Tassivad, räägivad, puurivad. Minu vannitoas. Jõulutel pandi mulle lõpuks uus dušši alus. Eelmine lasi vett läbi. All vist pidi ujutama. Täna, sai uus dušši alus uued seinad. Nüüd aga vannituba koristama ja sooja dušši alla.

Kohal.

2007-01-05T11:03:00.000Z

Eile, 4ndal jaanuaril 2007, hommikul kell 8.05, lahkusin Ardi juurest. Ardi magas. Võtsin trammi, siis metroo, siis bussi ja kell 10.00 olin lennujaamas. Check-In. Ei, kohver 3 kilo raskem. Jälle?! Ümberpakkimine. Check-In, uuesti. Läbin turvakontrolli. Itaalia mees, turvakontrollis, vaatab mu piletit ja ütleb: "Oo, Merit! Wanna cigaret?" Naerab. Ma vastu: "Si-Si, i know". Naeratan. Võtab taskust välja suitsupaki, kuhu peale suurelt kirjutatud "MERIT". Küsib, kuhu lähen. Siis hakkab juba teine itaallane huvi tundma, et kuhu ma siis lähen. Vastan: "Lisboa", naeratan ja lahkun.
Tulles tagasi minu nime ja itaalia sigareti kahtlase ühituvuse juurde, siis sellest tingituna on mul juba pikemat aega kerge itaallastele oma nime selgitada, ja olgem ausad, eks neile jääb see meelde ka.

Lissabon. Saabusin. 14.00. Väljusin lennujaamast. Kuumalaine tabas mind. Palav oli. Väga palav. Kevad on käes. Lõpuks ometi. Umbes 15 kraadi. Tegelt rohkem, sest eile õhtul kella 22 ajal oli veel 12 kraadi. Meeldib. Hia olla. Tuju hea. Päike ju paistab. Eile nägin juba oma sõbrad siin ära. Käisime väljas söömas ja siis veel kohvitamas. Kõik on sama. Mis enne. Ainult et nüüd peaks eksamiks õppima hakkama. Ei taha. Ei oska end kokku võtta. Lissalt olla tahaks. Endiselt. Poodi peab ka minema. Süüa ostma. Külmkapp tühi. Valetan. Moos, või ja majonees on. Hakkan liigutama.

Väike fotosessioon. Milan. 03.01.07. 17.44. Päike. Soe. Ilus.

Aastavahetus.

2007-01-03T11:30:00.000Z

Tuli Milanos. Trammis. Või trammipeatuses. Hiljaks jäime. Ilutulestikku nägime. Läbi trammi akna. Mitte palju. Olime mina, Ardi ja Kadri. Olime Milanos. Siiani olen Milanos. Ardi ka. Ardi juures. Kadri läks Veneetsiasse. Tahtsin ka minna. Aga ei läinud. Kadri on ka Eestist, õpib Pisas. Arsi endine naaber.

Milano on lahe. Arvasin, et mulle üldse ei meeldi, aga oopis vastupidi. Meeldib. Meeldib Milano toomkirik (Duomo), mis on Itaalia suursuguseim gooti stiilis ehitis. Suur on. Ilus on. Nii seest kui väljast. Võimas on.

Meeldib Galleria Vittorio Emanuele II passaaž. Ilusilus galerii on.
Kuld, sära, klaasid, poed, kõrgus, ilu.

Meeldivad poed. Väga meedlivad. Ime ka kui ei meeldiks. Eriti meeldivad need kus midagi osta ei jõua. Vaateaknad meeldivad. Asjad meeldivad. Materialism.

Meeldib päike. Täna on päike. Linnud laulavad hommikul akna taga. Päike särab. Linnud. Päike.

Söömas käisime. 01.01.2007. Burger Kingis. Mina ja rämpstoit. Duomo kõrval. Kõrgkunst vs rämpstoit. Mida ma kõike siin ei tee. Teiste kaasmõjul.

Pärast seda tegime linnas öise jalutuskäigu ja fotosessiooni. Ilus oli. Udu oli. Tuled olid. Värvid olid. Meie olime.

Head UUT kõigile, Milanost!

Orkut.

2006-12-29T15:59:00.000Z

Orkut on elu. Orkut ei tööta. Orkut ei tööta juba teist päeva. Orkut on ju elu. Kas siis elu on läbi?

Jõulud.

2006-12-25T17:47:00.000Z

Lissalt tahan kõigile soovida: Ilusaid Jõule // Merry Christmas // Feliz Natal
Mina olen kodus. Oma soojas kodus. Kodus on hea olla. Oma kodus. Oma toas. Omade seas.

See-eest aastavahetus tuleb L A H E !!! Ardiga olen. Milanos oleme. Pidutseme ;)
Soovin siis ka jube Kärtsakat Aastavahetust ning et UUS üllatusi täis tuleks..

Trehvame :)

Kodu.

2006-12-14T21:44:00.000Z

Home sweet home!

Ma olen lõpuks kodus. Hea on olla. Kodusoojus on hea. Emmet on hea näha. Matut on hea näha. Sõbrannasid on hea näha. Kõik on nii kallid. Nii nii kallid.

Tääh teile. Armastan teid.

To Georgi: don't be sad, i'll be back soon. Watch movies, spend christmas with Kristiina and Greek girls. Take care of my room also and my heater ;) And yourself too :) Kiss.

Sigri-migri.

2006-12-11T18:17:00.000Z

Esiteks: Kolmapäeval istun lennukisse. Neljapäeval istun järgmisse lennukisse. Kell 17.45 olen Tallinnas. See on kõige tähtsam. See on see, mis teeb minu lähedased õnnelikuks. Need on need, mis teevad mind õnnelikuks.

Teiseks: Eile käisin linnas. Endiselt, istuvad lapsed pisikeste koertega tänaval, külmal kivil, ja mängivad akordioni. Või midagi taolist, väiksemat. Andsin raha. Kurb vaatepilt on. Südame teeb jube kurvaks.

Kolmadaks: Külm on. Jube külm on. Tunnen talve lõhna. Prr. Magada ei saa. Aga.. Täna ostsin mingi soojendusmasina. Ei ole soojapuhur. Ei ole radiaator. On lambid sees. Metall ümber. Ja põleb nagu halogeenlamp. Saab nii öelda v ?!? Aga endiselt pole soe. Ootan veel.

Neljandaks: Laupäeval vaatasime telekat. Filme. Poole 5ni öösel. Apppii. Kusjuures tulin enne telekamaratoni kinost. Käisin Boratit vaatams. Ei kommenteeri.

Viiendaks: Georgi ütleb mulle enamuse ajast üht: "Sa ka leiad alati midagi, mille kallal viriseda." Isegi, kui minu arust on see, mis ma ütlen, normaalne, mitte virisemini, siis tegelt on see vist ikkagi virisemine ?!? Aga ta on sellega harjunud. Ja mina ka. ;)

Kuuendaks: Homme on viimane päev kodus. Täna hakkan juba vaikselt pakkima. Homme teen õunakooki ja inlglaste korteritäis ning Maja tulevad siia. Vaikne õhtu. Vaatame filmi. Ja kolmapäeval veel kooli ja siis lennujaama. Nuno, minu fellow student, õnneks viib mu.

Seitsmendaks: Täna käisin linnas. Pildistamas. Nii ilus ikka. Saate kõik pildid. Ja rohkemgi veel.

Kallid!

Minu kodukant :)

Eesti õhtu 29.nov, ahjukartuli, kilude ja õunakoogiga (Merit sõi esimest korda kilu. Ja isegi maitses. Aga üle 3 ei saanud süüa. Liiga soolane.)

Lily (Slovakkia) ja Honza'ga (Tšehh); Nuno (minu fellow), Katharina (Austria), Ondrej (Tšehh), Georgi

mütsishow =)

LISSABON (all-linn):

Jõulutramm :)

Carmo klooster (varemed)

Comments ?!?

2006-12-07T12:45:00.000Z

6.detsember - 0 comments
5.detsember - 0 comments
29.november - 0 comments
26.november - 3 comments (Georgi, Anni, mina)
24.november - 0 comments
....
hmm, miks inimesed ei kommenteeri? :(

Üllatus !!

2006-12-06T19:49:00.000Z

Hommik. Äratus. 7.10. Pessu. Riidesse. Väike kohendus. Kohv. Kiiruga. Kooli.

8.00. Loeng. Operations management. Ei saa aru. Midagi ei saa aru, mida õpetaja klassi ees räägib. "Merit. What is the cycle time?" Naeratan. Vaatan oma vihikusse. Tühi leht. Ehhe. "Hmm...".

9.25. Loeng läbi. Study room. Õppima. Näen Floriani. Saksa poiss. Istun tema kõrvale. Jutustame. Lähen prindin. Tulen tagasi. Teen ülesannet. Jutustame. Läheb ära. Õpin homseks eksamiks. Tuleb Kristiina. Jutustame. Lähen kohvikusse. Ostan šokolaadigroissandi. Tulen tagasi. Söön. Jutustame. Tuleb Sara. Itaalia tüdruk. Ühineb meiega. Jutustame. Õpin !?!

12.40. Tuleb Maja. Lähme kohvitama. Kohvitame. Kohvi on heaaa. Jutustame. Nädalavahetusest. Kõigest. Näeme teisi erasmuslasi. Lehvitame-naeratame. Ikka jutustame.

14.20. Tuleb Florian. Lähme lõunale. Canteenasse. Maja läheb raamatukokku. Canteena. Järjekord. Näeme Itaalia poissi. Marcus. Ühineme. Sööme. Jutustame. Lähme canteenast ära. Lähme tagasi studyroomi. Kristiina ja Sara veel seal. Florian läheb raamatukokku. Tulevad Lily (Slovakkiast), Ondrej ja Petra (Tšehhist) ning Dima (Prantsusmaalt). Jutustame. Joome kohvi. Jälle. Tuleb Nuno. Minu fellow. Jutustame. Sõidutab mu kolmapäeval lennujaama. Õpin !?! Jutustame. Sööme šokolaadi.

17.15. Raamatukogu ees. Ootan Maja't, et minna pizzat sööma. Mina enam süüa ei jõua. Florian tuleb ka. Lähme student canteenasse. Nemad söövad. Jutustame.

18.00. Maja läheb keelekursusele. Mina ja Florian studyroomi. Jutustame teistega seal. Mingi 18.30 lähme Florianiga koju. 19.10 olen kodus.

Oii, mul on ümbrik laua peal. Riigikantseleist? Mis mis !?! Avan ümbriku. Üllatus !!! Anni käekiri. Jõulukaart. Loen teksti kaardil:

Häid pühi soovin Sulle - kes Sa kaugel oled,
kes Sa üle mõne aja ikka meelde tuled,
kes Sa mõnel hetkel oled hinge ligi,
keda küll ei näe, kuid mõistan ometigi.
Keda vahel nagu tähele ei pane,
veelkord kauneid jõule Sulle - kauge lähedane.

Ma olen õnnelik. Mu suu naeratab. Mu nägu särab. Loen teist kaardipoolt ka. Ma olen õnnelik! Ma olen õnnelik! Ma olen õnnelik!

Mida täna jällegi tõdesin:
1. Portugallased õpivad kõik koolis, sest seal ainult jutustatakse ja tehakse kohvi- ja lõunapause. Eks sellepärast nad räägivadki, et kuigi erasmuslased ainult pidutsevad, on neil eksamitel alati paremad tulemused. Nu eks mul ju see loomulik intelligents ka, onju ;)
2. Just pisikesed tähendusrikkad asjad on need, mis õnnelikuks teevad :)

Kallid teile kõigile, kes te mul olemas olete. Kohe olen jälle kodus :)

Teadaanne.

2006-12-05T00:09:00.000Z

Täna. Kell 0.00. Õues. 16 kraadi sooja. Amazing. Ma armastan seda. Armastan sooja. Aga kui koju tulen, tahan lund.
Käisime just kohvitamas. Tegelt aga sattusid lauale suured hamburgerid, friikartulid, toast singi-juustuga, megasuured jäätised, karamellikastme, vahvli ja chantilliga. Nauding.

See nädal möödub õppimistäheall. Neljapäeval on eksam. Negotiation techniques. Siis saab teada, kui hea läbirääkija ma tegelikult olen. Ja Porugali ajaloos on vaja teha referaat või midagi selle taolist.

Kuna Anni mul siin tundis muret, et mis ma vahepeal teinud olen, siis panen mõned read kirja =)

Nädalavahetus oli crazy. Neljapäeval käisime club Fama's. Erasmuse pidu. Mina, Maja, tema sõbranna Rootsist, Alina (portugaallasest kursaõde), Inglaste korter ja peaaegu et kõik erasmuslased. Jube lahe oli. Üle pika aja. Sai tantsida. Ja palju. Sai naeratatud. Sai ka numbrit jagatud. Sai koksitatud. Sai lõbutsetud.

Reede oli vaba. 1. detsember. Riigipüha. Yeeeee!!!!! Käisime Maja fellow sünnipäeval, bar L. Enne saime tüdrukutega Bairro Altol kokku. Mina (alati), Maja, tema sõbranna, 2 saksa tüdrukut, Isabel (meie crazy hispaanlanna). Käisme ühes pisikeses baaris šotše võtmas. Viina-maasika, viina-kiivi on parimad. 1euro tükk. Nämm. Siis läksime baar L-i. Sadas. Jubedalt. See oli pahapaha. Seal oli vaatud baar. Viina-sprite koksid läksid hästi peale. Mingi hetk läksime club Kapitali edasi. Seal sai tantsitud. Jällegi kõvasti. Mulle ikka meeldib. Tantsida. Ja nuh, sai igast asju tehtud.

Laupäev. Telefon heliseb. 12.30. Martin Tauts. "Ärkasin ka just. Mis kell kokku saame?". "Mm, saame kell pool 2 Oeirases". Läksime stockmarketile. Outletid. Firmarõivad. Ajasin end voodist käba üles. Esialgne plaan oli kell 10 üles ärgata. Ei taha tunnistada, aga tundus, et oli veel tsipa palju alkoholi veres ja peas. Ega siis midagi, väike kohv. Suur kohv. Ja asusin teele.
Market oli. Oli nagu laat. Ei suutnud seal keegi meist kaua olla. Käisime veel tattoo salongis Baixa's ja Expos. Pärast mida mina kobisin koju.
Enesetunne oli. Oli väga paha.
Aga Martinit oli üle pika aja hea näha. Väga hea. Elame poole tunni kaugusel, aga. Aga 2,5 kuud pole näinud. Kurvaks teeb.
Laupäev oli raske. Pühapäev ka. Ei teagi miks. Tõbine olin. Nina tatine ja kurk valus. Palaviku kohta ei oska kommenteerida.

See nädalavahetus ka reede vaba. 8. detsember. Riigipüha. Mida elu ;)

ps: ülejäänud pildid tulevad hiljem järgi ....

2006-11-29T18:21:00.000Z

Lissalt seda, et olen 15 päeva pärast kodus. :)

Laupäev. Jõulupuu.

2006-11-26T20:51:00.000Z

Eile käisime Cascais. Päike paistis. Tõotas tulla ilus ilm. Läksime Georgiga kodust ära umbes 1 ajal. Õues oli soe. Tundus, et liigagi soe. 18kraadi. Maja ja Chitsilia (Torinost) olid juba teel Cascaisse. Läksime Nordic Christmas Marketile.

Cascais on ilus. Mulle nii meeldib. Pisike rand, palmid, päike. Mmmm.

Andrew, Hannah ja Rochelle ühinesid meiega (minu ja Georgiga, sest Maja oli juba marketil) Cascais rongipeatuses. Otsisime bussi nr 404 ja asusime otsima Nova Pavilao midagi, jalgpalliväljaku kõrval. Sõitsime ja sõitsime, bussijuht pidi meile ütlema, kui õige peatus. Ikka sõitsime ja sõitsime. Küsisime. Sõitsime. Vaatame, et ohho, jalgpalliväljak. Bussijuht vaikib. Sõitsime ja sõitsime. Küsisime. Ja bussijuht hakkas õiendama. Et miks ma maha pole läinud. Nüüd peame uuesti maksma. Ja õiendas ja õiendas. Ütles siis, et minge maha ja kõndige otse. Ja me siis kõndisime. Küsisime poest ka veel, et kus täpselt on. Leidsimegi nova pavilao jalgpalliväljaku kõrvalt. Olime ringiga õiges kohas tagasi.
Market oli naljakas. Mingis spordihallis. Nagu kooli klassiõhtu või midagi. Aga meie sõime piparkooki ja jõime glögi. Kange oli veic. Aga hea. Ja olime rõõmsad.

Lissaboni tagasi hakkasime mingi 18st mienma. Kell 20.00 pidi olema jõulupuu süütamine. Praca da Comercial ehitati juba ammu Euroopa suurimat jõulupuud. Teine suurim on Poolas. Metallist on need jõulupuud.

Linn on praegu ilus. Lissabon on nii ilus. Eriti all-linn, kus põhiline on ja toimub. Mina elan nagu meil kesklinnas. All-linn nagu südalinn. Igal tänaval erinevad kaunistused. Põhi shopingu tänaval inglid kahel pool. Ilus. Nii ilus. Eriti kui õhtu ja pime.

shopingu tänav

Praca da Comercia

Jonas (Sks), Chitsilia, Roshelle, Andrew, mina, Hannah, Joe (Ing)

Jõudsime siis jõulupuuni pärast kuuma kohvipausi. Kell oli 20.00. Ootasime. Ei midagi. Ootasime. Vihm. Algul mõtlesime, et mis see väike vihm meile teeb, oleme ju tugevad. Mitte nagu portugaallased. Aga natukese aja pärast otsustasime kiiresti kiiresti varjualla joosta. Ja sadas. Kohutavalt. Sadas ja sadas. Nagu oavarrest (ei tea hetkel kas ikka õige väljend). Ja ei mingeid tulesid. Inimesed vilistasid. Ei midagi. Ikka sadas. Jäi järgi. Läksime varjaalt välja. Ei jõudnud 5minutit ollagi, kui hakkas jälle sadama. Ja jätkus kõva padukat. Umbes kella 21ni. Inimesed vilistasid. Vihma sadas. Ja äkki läks kõik pimedaks. Ilutulestik. Ja veel ja veel. JA äkki wau, jõulupuu on tuledes. Nii ilus. Supper. Ilutulestik jätkus. Võimsam ja võimsam. Uskumatu kui lahe. Filmisin. Ilutulestikku, jõulupuud, ilutulestikku. Mälukaart sai täis. Hakkasin kiirelt vanu pilte kustutama. Mis? Ei ole nii. Kustutasin just tehtud 5min video ära. Ei! Ei-ei! Vihm jäi järgi. Inimesed plaksutasid. Vägev oli. Ei kujuta ette mis veel uus aasta on. !?! Külm hakkas. Väga külm. Tegime veel Georgiga pilte. Teised läksid Irish pubisse. Me jalutasime läbi linna koju. Väike McDonaldsi jäätis ja kuum õunapirukas, ja tee võis jätkuda.

Praca de Rossio

Selline ilus ülevaade.

Avenida de Liberdade

Kokkamine.

2006-11-25T12:15:00.000Z

Eile olime köögis. Mina ja Georgi ja Carlos. Georgi kokkas. Jõudsime sinnani, et mina kunagi ei tee süüa. Miks? Georgi vastus oli, et ma ei taha oma aega sellele raisata. Mis iseenesest on õige. Mul on sada muud asja teha. Näiteks netis istuda. Tegelt ma ei ole lissalt nii püsiv, et köögis oodata ja vaadata, et miski põhja ei kõrbeks. Georgi ütleski: "Sa kõrvetad isegi tee-vee ära."

Täna kokkab Carlos. Šokolaadikook on menüüs. :P

Otseülekanne Lissabonist // 24.11.2006 // 17.03

2006-11-24T17:10:00.000Z

Sajab. Kõvasti sajab. Palju sajab. Nii palju, et ei näe aknast välja. Pime on. Taevas on tume. Toas on niiskus. Aknad on udused. Toas on hea. Õues on paha. Külm ja märg. 18 kraadi. Tegelt on soe, sest sa kõnnid mega kiiresti ja siis on selg pärast higine. Ärge minge välja. Lõhute 13eurose vihmavarju ära. On kooli juures olevas bussipeatuse prügikastis. Ilus ja roosa oli. Langetagem pead. Ikka sajab. Aina kõvemini. Torm on. Paha on. Tee on hea.

Tegemised.

2006-11-22T11:34:00.000Z

Täna. Remondimehed on korteris. Parandavad vannitube. Enne poiste oma, siis minu oma. Praegu kiikasin, et terve dušši värk on ära võetud. Uhh. Ja mina naiivitar tulin peal 8st loengut koju, et vaatan veel magusaid unenägusid, aga ei. Looda sa. Põrr-põrr käib. Ja keegi ei tea, kaua see aega võtab. Mitu päev? Mitu nädalat? Loodame et päevades.

Eelmine reede. Käisime veic Lissabonis jälle uudistamas. Seekord sattusime Campolide rajooni, kus on Akvedukt. Kui ületada autoteed ja minna treppidest üles, satud sellisesse aguli rajooni. Mul hakkas igatahes suht griipi seal.

Õhtul käisime veel Colombo ostukeskuses. Ja seal oli ilus. Nii palju jõulukaunistusi. Ja suur kuusk. Ja punane tool kuuse all. Punane vaip ka. Armas oli. Ja jäätist sõime. Bens & Jerry. Nagu jummala nämma. 2 palli, koos lisadega, 100kr. Papptaldrikust. Luksus missugune.

Eile. Koolis on Global Village. Üritus, kus erasmuse tudengid tutvustavad oma riiki, tüüpilist toitu, alkoholi. Algas hommikul kell 10 ja me tulime ära juba 2st. Lahe oli. Käisime Eesti saatkonnas, saime lipu, filme, materjale. Kõik riigid ei olnud esindatud. Aga muidu oli laaaahe.

kristiina ja mina + erasmuslased

Maja'ga

Õhtul käisime Anna, Maja, Rochelle, Lara, Hannah ja Andrew'ga Vegeterian Restaurant'is. Restoran on ästi ilus ja armas. Väljas on selline klaaskuppel, kus istuda saab. Vesi ka vuliseb tiigikeses. Väljas saab istuda veel, värske õhu käes. Ja sees majas ka. Söök on jube hea ja odav veel. Anna sõidab meil homme hommikul ära. Tagasi Amsterdami. Esimene, kes lahkub. Tal lissalt polnud enam mõtet siia jääda, kuna ei saa võtta ained, mis tahab ja siis otsustas koju ära minna. Kurb.

Lara, Anna, Maja, Hannah, Andrew, Rochelle, mina

Täna. Õhtul lähme Anna juurde. Meie viimane õhtu siin, kõik koos. Ostsin talle raamatu ka meie poole. Sexo, intrigas e glamour.

Nüüd pisike lõunauinak.

Veel mõtteid.

2006-11-20T23:02:00.000Z

Täna käisin alllinnas (nagu meil vanalinn) ja mm, kuulsin jõulumuusikat. Üks onu mängis metroo treppidel akordionil seda laulu "maga patuste rõõõm, maaaga patuste rõõm..." . Ja jõulu tunne tuli jälle. Linn kõik kaunistusi täis. Peab üks õhtu jalutama ja imetlema minema. Ma tahan jõule. Üle pika pika aja. See tunne on hea. Koos kõige kallimatega ja kõige paremaga.

Uus lõik. Nädalavahetusel olin kodune. Ravisin kurku. Laupäeva õhtul tuli Kristiina ka siia. Sõime siin vene poest ostetud plobmiiri. Issand kui hea maitses. Uskumatu. See pole kunagi nii hästi maitsenud. Ja kohukesi muidugi. Ja siis Georgi tõi veel oma küpsisevaru välja, sest Merit alati küsib talt, ega tal juhuslikult midagi head pole. Aga šokolaadi pole veel kunagi olnud. Ja siis sõime ilusasti, mina, Kristiina, Georgi ja Carlos. Vaatasime telekat. Seda sama tantsusarja, mis Eestiski. Tähtede tants v midagi. Issand kui piinlik, ma ei tea praegu Eestis jooksvat kõige popimat saadet {punastan}. Ja siis mul tuli hull šokolaadi isu peale ja vaatasin Georgile otsa. Teha ehmatas ära. Ma ei kujuta ette, mis nägu ma talle tegin. Ja ütles: "What now? Am i responsible for the weather now?". See oli jube naljaks. Mõnikord ma ikka imestan, kui hästi on ta siin mind ja minu tujusid tundma õppinud. Ja siiani arvab, et ma olen armas. See on armas.

Lõik kaks. Üks päev oli meil siin huvitav filosoofiline arutlus. Georgi küsis mult, et miks ma alati olen paha nende inimestega, kes mulle head tahavad ja kes on minuga head, ning hea nendega, kes on minuga pahad. Nõustun. Kuna Georgiga saan ma siinsetest poistest kõige paremini läbi ja olen talle juba suht koht kõik oma südamelt ära rääkida (sest ma vajan ju jagamists), siis olen hakanud ka temale oma tujusid näitama ning nägusid tegema. Aga miks käitun ma halvasti oma kallitega? Miks ma valan oma paha tuju nende peale välja? Miks ma turtsun ja torisen nendega? Ja miks ma alati naeratan võõrastele? Miks ma olen nende vastu hea ja lahke? Carlos ütles, et see on tegelikult kõigil nii. See on inimeste sotsiaalne vajadus, suhelda. Luua uusi tutvusi. Oma inimesi me võtame iseenesest mõistetavalt. Me ei pinguta nende pärast. Meil pole enam vaja neile muljet avaldada. Aga kas ei peaks see tegelikult vastupidi olema? Isegi, kui ma alati mõtlen, et nüüd olen hea ja ei tortsu, ikka teen seda. Jälle ja jälle. Ja see teeb haiget. Nii mu kallitele, kui mulle endale.

Lõik kolm. Kristiina kirjeldus täna minust:
"Õnnetusehunnik?? Tundud pigem nii segaduses oma tunnetest ja soovidest, et ise ka ei tea, et kuidas ennast tunned ja see ajab veel rohkem segadusse jne jne kui nüüd kõrvaltvaatajana kirjeldada oskan.".

Punkt.

2006-11-19T14:23:00.000Z

Mis on Portugalis oldud 4 kuu jooksul muutunud:

Kui on võimalik, magan kaua. Ja väga kaua. Eile ärkasin nt kell 2 päeval. Ja ma ei tunne mingeid süümepiinu, et magan terve päeva maha.
Hommikuti vajan vähemalt 2 tundi enda valmisseadmiseks (Tallinnas sain 45min hakkama, suvel isegi vähemaga).
Joon palju KOHVI. Liiga vajalik.
Söön palju Magnumi jäätist. Liiga hea lissalt.
Kokkan. Mais ou menos (enam vähem).
Olen omandanud väljendi "Amanha!, Amanha!" ning postpone vajalikkuse.
Oktoobri lõpus veedan imeilusad päevad rannas.
Novembris käin väljas endiselt kampsunitega ja kingadega.
Klubisse lähen kell 3 öösel (Tallinnas ma tulin koju sel ajal).
Veini joon rohkem.
Olen hakanud ineterneti sõltlaseks.
Shoppan rohkem -> olen vaesem.
On muutunud see, et raha ei tule enam sisse.
Kuukaardi eest olen nõus maksma 425kr.
Ületan teed kust tahan ja millan tahan (autodega tuleb ainult ettevaatlik olla) -> hoian palju aega kokku.
Ei tee enam nii palju plaane, sest siin U never know what tomorrow brings.
Jõule tahan. Esimest korda 4a jooksul igatsen jõule ja seda mõnusat tunnet, kui jalutad Raekoja platsis, sööd piparkooke ja jood glögi. Kõik on jõulukaunistustes. Koju tahan.
Olen avastanud, et ikka raske on olla kodust ja oma lähedastest inimestest nii kaua eemal.

Eelmine nädalavahetus.

2006-11-17T10:39:00.000Z

Tänase päeva märge.
HEA: Tänaval, autode vahel, metroodes jagatakse iga päev ajalehti. Bussi pannakse ka. Kas pole supper. Saad hommikul kohe kõik uudised teada. Miks Eestis nii ei ole? Muudkui telli ja osta. HALB: Autode vahel ning metroodes võid kohata naisi lastega raha kerjamas.

Eelmine laupäev oli Andrew sünna. Inglane ka, elab koos Rochelli, Hannah ja Larissaga. Õige päev on tal 12, nagu mu vennalgi. Läksime siis peole. Algul olid ainult meie inimesed. Tekkis juba probleem, et vein hakkab otsa saama. Siis aga hakkas mingi hetk võõraid nägusid juurde tulema. Tuli ja tuli. Tuli sakslasi, itaallasi, portugaallasi, prantslasi, brasiillasi jne. Ja kõik tulid jookidega. Keskööl olid meil muidugi šampus ja kook küünaldega. Andrew'l oli veic raskusi pudeli avamisega, aga lõpuks sai hakkam. Mingi 3 ajal hakati Garage klubisse minema. Mina, kes oli veic veiniga jälle liialdanud, otsustasin koju minna. Niiet mina, Maja ja Anna läksime koju. Mis oli muidugi õige otsus, sest pühapäeval kell 9 pidin üles tõusma, et minna Obidosi linna Rahvusvahelisele Šokolaadi Festivalile.

Obidosi läksime siis pühapäeval. Koos Georgiga, Kristiina ja Lydiaga (Slovakkiast). Georgil õnnestus kaasa saada prantsuse poiss töö juurest, kel oli auto. Niiet sõit läks ainult 5euri maksma. Lahe nii reisida. Obidos on Lissabonist 88 km kaugusel. Istusime kell 10 autosse ja teele. Hommik algas juba šokolaadidega. Et kui täiega, siis täiega.

Pühapäev oli festivali viimane päev. Rahvast muidugi palju. Linn ise on hästi armas. Asub linnamüüri sees. Tekib tunne, et lähed sajandeid tagasi. Tänavad on kitsad. Päike paistis. Linn tundus hästi hele ja avar, isegi kui tänavad olid kitsad. Majad olid pisikesed ja armsad. Palju oli lilli, v noh, puid lilledega. Ja isegi apelsinipuud ja palmid. Me olime nagu hiina turistid. Pildid iga nurga peal.

Ja palju oli šokolaade ja kooke. Väga palju. Nämm. Aga kuna eelmise päeva vein nõudis seedimist, siis algul ei olnud need šokolaadi nii ahvatlevad ja käsi sirutas rasvase toasti järele. Singi ja juustuga. Heaven. Alles seejärel oli šokolaadide, kookide ja kakao järg. Ja siin ei peatanud miski. Pole siis ime, kui nagu rase lõpuks välja nägin. Kristiinalt oligi üks mees küsinud, et kas ta rase.

Siinkohal annan ühe lubaduse (arvestades siinseid tarbimisharjumusi). Koju tulles ei tarbi ma alkoholi 3 nädalat. Mooni, Kati ja Tessa, teiega teeme ikka ühe kokteiliõhtu, aga see ka kõik. Ja natsa glögi ka. Aga siis küll aitab. Ja nüüd Lissaboni avastama.

Uni.

2006-11-15T18:35:00.000Z

Jube uni on. Magaks päevad läbi. Alates pühapäeva õhtust. Ainult magaks ja magaks. Kudagi ei saa üles. Ja kui üles ärkan, siis on selline tunne, nagu oleks keegi kurikaga pähe löönud. Imelik !?! Hommikul lähen 8ks kooli, 9.20 on loeng läbo. 9.45 olen kodus. 10.00 olen teki all. Magan. Mingi 12ni, 1ni. Kauem ei raatis. Õppima peab ka natsa. Püüan vähemalt. Uni on. Aga ma pole ainuke. Enamus erasmuslasi räägivad, et neil on jube uni. Nägin üht Poola poissi metroos. Ta ütles, et on päev läbi maganud. 7 kohvi jõi ära. Ikka ei aita. Liiga unine on.

Õues sajab. Päev läbi. Üleeile paistis päike. Ilus oli. Eile oli päev läbi pilves. Fog. Täna sajad. Ilmad muutuvad siin jube kiiresti. See kõik annab kahtlase olemise. Ei saagi päris täpselt aru, kas oled haige, väsinud, unine, v mis. Õhurõhk on madal. Jube niiske. Sellepärast toad külmad. Oi kui külmad. Kristiinal on toas õhukuivati. Eile sai 2l niiskust. Appi!

Nüüd aga kartuliputru tegema. Nämm, võiga.

Saun.

2006-11-15T12:17:00.000Z

Sellises "külmas" kliimas tuleb hetkel jube sauna isu. Sauna tahan. Kohe. Praegu. Tulist sauna tahan. Nii väga tahan. Külm on. Teki all on ka külm. Magama ei jää, sest lallud on külmad. Aga Lissabonis on maksimum 3 sauna. Pidid kallid olema. Eliidi värk. Meie pisike Eesti on suur eliit.

Tuba.

2006-11-13T13:49:00.000Z

Külm on. Väga külm on. Nina on kogu aeg nagu jääpurikas. Hommikul kui kooli läksin oli pool 8 11kraadi ja tundus see jube külm. Kui välja hingasin, siis oli hingeõhk näha. Tundsin karge sügise lõhna. Õues on nüüd 22kraadi, päikese käes. Muidu 18. Aga toas on külm. Magasin pikkade pükstega ja pusaga, ja ikka oli külm. Eile õhtul jõin 4 teed ära. Ja siis Georgi ütles: "Do u know that they drink a lot of hot tea in Egypt?". Hmm. Kas ma pean siis jäädteed jooma? Praegu joon Aspirini. Igaks juhuks. Ja põletan küünlaid.

Mõtlesin oma korterist kirjutada. Kes veel ei tea. Elan Campo Pequeno lähedal, seal, kus on bullfighting arena. Asukoht on hea, 3 metroliini on lähedal (kokku on neid 4), rajoon on rahulik, rohkem rikaste rajoon, tähtsad tööinimesed on siinkandis. Eriti näed neid hommikul tööle minemas. Asukoht pole täitsa vanalinn, aga kesklinn. Kool ja vanalinn on mõlemad poole tunni kaugusel. Jalgsi. Bussi-, metrooga 10mintsa.

Tuba on suur. Kuna on mõeldud kahele inimesele jagamiseks ja kuna ma siin üksi naudin olemist, siis on 2 voodit. Ma lükkasin need kokku ja nüüd laiutan. Kollased kaardinad ostsin ka. Ise olen rahul. Ja küünlad. Ja Lagosest korjasime Ainuke paha asi on see, et korter vanas majas ja omanikud ei taha kuidagi ära renoveerida. Niiet mul nt ajab sein nahka. Aga oma vannituba on. Pisike küll, aga ikkagi oma.

Elan siin koos 3 poisiga. 2 portugali poisi Carlos ja Sergio ning 1 poiss Bulgaariast, Georgi. Ei ole erasmused. Aga toredad on nad. Carlos ja Georgi kokkavad ka. Aga nüüd viimasel ajal on laisaks jäänud. Eks ma ka püüan. Vähemalt kord nädalas. Ja kui Meriti kokkab, siis nemad vaatavad, et mis asja ma küll teen. Miks ma keedan enamus asju? Miks ma pipart ja maitseaineid ei pane? Mis roheline supp see veel on? Riis juurviljadega? Ja Carlos teeb kooke :P Nämmnämm, see mulle meeldib.
Jube naljakas on mõelda, et ma elan koos inimestega, kes tegelikult pole minu tüüpi. Nii välimuselt kui olemuselt. Ja väljas nad ei käi. Sergi käib, oma tudengiaktivistidega. Teised mitte. Aga näiteks on Carlos mulle täielik vastand. Kui vaatame telekat v arutame midagi ja kui talle midagi meeldib, siis mulle mitte. Ja vastupidi. Eks meil alguses oli veic seda pinget vahel, aga ma saan hakkama, ei ole vaja ju enda arvamust koguaeg peale panna. Mõnikord võib Carlos jube tüütu olla. Ta on tark. See on hea. Aga kui ta millestki rääkima hakkab, siis võtab see igaviku. Parem ära küsi midagi. Ja kui ta telekat vaatab, siis naerab kõvasti. Kõvasti. Terve korter kajab.

Sergio. Tema on kodus vähem. Tõi mulle raamatukogust vajaliku raamatu. Tema kaodu siia saingi. Sain temaga tuttavaks Pariisis märtsis ühel kursusel. Tema tegeleb tudengitega. Teeb neile üritusi.

Georgi. Tema on armas. Tema hoiab mind. Ja on rahulik. Ja vaikne. Kuid mida rohkem aeg edasi, seda jutukamaks muutub. Huumorisoon on huvitav. Tihtipeale ei saa ma aru. Ja apelsinipuud kasvatab. Naljakas on ta. Aga ta teab juba kõiki mu paanikaid ja mu supper virisemisomadust. Alguses mäletan, et ehmatas üks päev ära, kui Merit enam ei naernud ja ei rääkinud iga sekund. "Merit, mis juhtunud on?" Aga ma lissalt ei jõua ju koguaeg ka rääkida ja naerda.

Selline siiruviiruline see korter mul on.

Mõtted.

2006-11-12T19:15:00.000Z

Kas teate milline pisikene asi teeb hetkel kurvaks? See, et loed orkuti ja lissalt ei saa aru, millest su sõbrannad arutavad. Nad kirjutavad asjadest, millest sina oled kõrvale jäänud. Nad käivad kohtades, millest saad teada orkutist. Nad teevad asju, millest saad teada orkutist. See on kurb. Sind ei pühendata enam nendesse tegevustesse ja nendesse teemadesse. Aga see on loomulik, sest sina ju oled ära. Nende elu on seal, koos. Sina oled kaugel, eemal. Nende elu läheb edasi, ühes suunas. Sinu elu läheb edasi, teises suunas.

Aga kui sa koju tagasi lähed, kas siis on kõik oma? Või on kõik võõras? Kas sind veel pühendatakse nendesse asjadesse? Sest tõsiasi on, et oled juba poolaastat/aasta eemal olnud. Tagantjärgi enam ei pühendata sind nendesse asjadesse. Neid asju ei kogeta enam sinuga koos. Kõik on juba teine. Nende elu läheb ikka edasi, on koguaeg läinud. Sinu oma läheb ka edasi, aga sealt, kus pooleli jäi.

Sa tead, et sind igatsetakse kodus ja oodatakse koju. See teadmine on olemas, kuid siiski, teeb isegi igast pisiasjast kõrvalejätmine/kõrvalejäämine haiget. See kõik on siin kaugel võimendatud. Aga nemad ei tea seda. Sina tead. Ja see kõik teebki kurvaks (isegi kui kõigile tundub, et sinu elu on väga lõbus).

2006-11-11T18:10:00.000Z

Pühendusega minu kõige kallimale, emmele,

"Vastasikune sõltuvus on ja peaks olema inimese jaoks samasugune ideaal nagu majanduslik sõltumatus. Inimene on sotsiaalne olend." Gandhi

33 päeva jäänud. Verivorstid, hapukapsas ja kartulipuder, on kõik, mis ma soovin. Ja grillkana. Ja Sinu ja Matu juures olemine.

Armastusega, Sinu linnupoeg.

2006-11-11T17:53:00.000Z

Pühendusega minu kallikesele, Katule,

"Olulisuse" paradigma - tõeliselt oluliste asjade äratundmine ja tegemine, mitte lihtsalt reageerimine sellele, mis on pakiline. See on fundamentaalne esmatähtsate asjade äratundmisel ja nende seadmisel esikohale.

Oluline pole mitte niivõrd asjade tegemine õigesti, kui just õigete asjade tegemine.
Rohkemate asjade kiiremini tegemine ei asenda õigete asjade tegemist.

"Kõik, mis pole teadlik pühendumine olulisele, on ebateadlik pühendumine ebaolulisele."

Armastusega, Sinu Merka.

2006-11-11T15:31:00.000Z

Pühendusega minu musile Tossule,

Me ei ole suutelised kokku viima seda, mille kohta tunneme, et peaksime ja tahaksime seda teha, sellega, mida me tegelikul teeme. Meid vaevavad dilemmad. Me tunneme ennast selle pärast, mida me ei tee, nii süüdi, et ei suuda rõõmustada selle üle, mida teeme.

"Elu, mille üle ei ole juureldud, ei ole elamist väärt.", Platon

Armastusega, Sinu Tibu.

ISCTE gala.

2006-11-11T00:13:00.000Z

Eile oli meie kooli GALA õhtu. "Dress to impress". Kella 23 ajal läksin Maja juurde. Jube lahe korter tal. Istusime, sõime valget hallitusjuustu, kreekapähkleid, küpsiseid, väiksed dringid. Merit jõi vett. Kogunesime seal. Anna, Roch ja Hannah tulid ka.

Umbesi 1 ajal läksime klubisse Kapital. Ulallaa, kui palju ülikonnas poisse. Wau! Läksime sisse. Palju rahvast. Paljupalju. Pidu oli tore. Muusika oli hea. Tantsime. Palju. Kokse jõime. Mina kolm. Isegi kui sa lähed peole mõttega, et täna ma ei joo, see kunagi ei õnnestu. Miks? Sissepääsu hinna eest saab alati jooke.

Lõpuks väsisime ära. Kõigil jalad valutasid. Poole 6 ajal jõudsin koju. Läksin kell 6 magama. Ärkasin täna kell 7 ja läksin 8ks loengusse. Midagi ei saanud aru, mis prof. rääkis. Inventory. Costs. Pärast tulin koju. Kell 10 läksin uuesti magama. Magasin kella 15ni. Päikes paistis õues. Soe oli. Läksin shoppama. Nüüd krediitkaart tühi. Tudengielu on raske. Mõtled iga kord, et nüüd hakkan siis koguma. Aga mida sa kogud, kui midagi sisse ei tule. Siin läheb ainult välja. Mõnikord on süümepiinad, aga siis mõtlen, et ma ei tulnud siia ju selleks, et tuba üürida ja siis kodus istuda. Elu vajab elamist. Eks kevadel paistab, mis saab. Ei saa liiga palju ka ette elada.

Aga miks ma veel mittehõivatud olen? Sest ilusad mehed Portugalis on kas abielus (hõivatud) või geid. Nii lihtne see ongi.

Oleme positiivsed!

Isegi siis, kui üks mu kallis inimene, Kati, ei saa mulle külla tulla. See teeb kurvaks. Aga õnnelikuks teeb see, et 34 päeva pärast olen mina tema juures. Ja teie kõigi juures.

Mõtleme positiivselt!

Bassein.

2006-11-09T18:54:00.000Z

Eile ostsin ujumisprillid. Speedo omad. Anti-Fog. Täna läksin ujuma. See nädal esimest korda, sest laisk olin enne. Aga täna läksin peale kooli kohe. Panin prillid ette. Algul ei julgenud vee all silmi lahti teha. Kartsin, et vesi läheb silma. Aga siis, läksin vee alla ja tegin silmad lahti. "Ossa, ma näen. Kõik on nii selge." Tulin vee peale tagasi. Naersin. Oma ette. Nagu väike laps kohe. Nii lahe oli ju, ma näen vee all. Jube naljakas. Näed kõike kohe. Nojahh, ega kõike ei tahagi ju näha. Aga tore oli! Homme lähen jälle.

Kolmapäev

2006-11-08T20:19:00.000Z

Kurbus matab hinge. Koju tahan. Nii väga kohe. 5 nädalat veel.

Kõnnin linnas peale kooli, üks põhitänavaid. Näen, kass puuris, kraabib käppadega. Kaks meest tassivad puuri. Vaatan. Näen autot, tagauks on lahti. Seal on veel puure. Ühes on üks armas koer, suuremat kasvu. Nägu kurb. Ise rahulik. Kassi puur pannakse autosse. Uksed suletakse. Auto sõidab ära. Olen kurb. Hinges tahan neid aidata.

Kõnnin edasi. Mees laulab tänaval fadot. Natuke maad edasi istub naine, laulab fadot. Muutun kurvemaks. Mis on fado? Fado [f'aadu] on Portugali rahvalik muusikastiil, nukker ballaaditaoline laul, mida saadetakse viiulil, kitarril või 12-keelsel Portugali kitarril.. Laulude teemadeks on tihti saatus, nostalgia ja õnnetu armastus. Meel muutub kurvemaks.

Jätkan jalutamist. Kohtan kerjajaid. Pimedaid. Mõlemaid on Lissabonis palju. Tänavatel, metroodes. Hommikuti kooli sõites näen ühes peatuses alati 3-5 pimedat, bussi ootamas. Nemad ei kerja. Nemad lähevad tööle. Kurb hakkab.

Teisipäeval oli eksam. Viimane loeng aines Communication Skills. Õppejõud on lihtsalt suurepärane. Tema õpetas meile, et olge positiivsed, IGA PÄEV. Tema annetab oma palga HIV haigetele lastele. Töötab nendega koos. Neil lastel on raske haigus, neil ei ole pere, neil ei ole sõpru. Olge teie positiivsed!

Kuid miks siiski on see nii raske?

Kool.

2006-11-06T23:24:00.000Z

Käisin koolis õhtul. Ja mida meil loengus pakutakse. Veini. Alentejo vein. Mmm. Sofia tegi veinidest ettekande ja tal oli 2 punase veini pudelit kaasa, et asi ikka päris oleks. Isa kasvandusest. Kui tahate punast veini, siis Alentejo oma. Kui tahate valget veini, siis Minho oma. Aasta 2004 oli Excellent. Sellised need Portugali magistrandid on. :P

Mida näed Lissabonis aga Tallinnas mitte? Õlu koolis. Pole mingi ime, kui keegi sulle hommikul või lõuna ajal Sagres plastmassõlletops vastu jalutab. Või kui lõunaks juba 4 tükki joodud. Sagres on Lissaboni õlu. SuperBock on Porto õlu. Või oli see nüüd vastupidi? Benfica on Lissaboni jalgpallimeeskond. Sporting on Lissaboni jalgpallimeeskond. Aga kõigile meeldib Benfica, sest Sportingu arena on "casa de banho".

Hiinasse tahan. Nägin supperkutsuvat ettekannet. Sihtpunkt - Hiina, Guangzhou.

Aga õhtul, 00.15, esmaspäeviti on SEXO E A CIDADE. Täna on mu esimene kord. Äkki on kohalikus keeles?

Be yourself, no matter what they say. I'm an englishman in New York.

club LUX.

2006-11-06T17:07:00.000Z

Kuna pildid saabusid täna postiga, siis ...

Lara, Roch, Hannah (ka Inglismaalt), Anna ja mina

enne LUX-i, laupäev

Mhmmm.

2006-11-06T10:55:00.000Z

Täna. Ommik. 10.00. Mini preco. Peale Operations Management loengut. Jube väsinud olen. Eile öösel ei saanud und. Ei tea miks. Loeng oli raske. Midagi ei saa aru. Endiselt ei saa aru. Ei tea, kuidas eksamit küll tegema lähen. Uhh. Aga pood. Olen järjekorras. Ostan 5l vee, viilutatud juustu ja kukleid. Soolase isu on. Kodus on veel keeduvorsti alles. Kuklid on siin ja seal. Kõik söövad kukleid. Kui sulle kuklid ei maitse, siis oled imelik. "Must leib. Mis see veel on? Ei, ei, meile see ei maitse." Üks vanem meesterahvas seisab mu taga. Tal käes 3 erinevat küpsisepakki. Ja hakkab rääkima. Minuga. Portugali keeles. Hmm? Ommik on. Portugali keeles? Naeratan. Noogutan. Räägin vastu, et see mu hommikusöök. Nii palju sain aru, et mul hea juust ja kuklid, et tubli. Temal aga küpsised ainult. Jogurtiga on head. Noogutan ja ütlen, et piimaga on ka head. Lisan, et Digestive küpsistest saab head kooki teha. Ja räägib edasi. Siis enam eriti aru ei saanud. Portugaallased lahedad, isegi, kui nad saavad aru, et sa aru ei saa, vuristavad edasi. Naerata ja nooguta.

Koju minnes jäin mõtlema ühele Itaalia poisile, Luca nimi. Eelmine nädal Communication Skills loengus, magistriüliõpilased kõik koos, mitte erasmused, olid meil 3sed grupid ja pidime erinevaid teemasid arutama. Ja Luca hakkas arutama teemal, et miks inimesed metroos ei räägi. Uu, huvitav. Mina: "Ma ei taha. Eriti ei taha ma veel hommikul. Miks nad peaks? Mida ikka võõra inimesega räägin? Ma tahan OMA ruumi." Aga tema vaatenurk oli jube huvitav tegelikult. Aga miks ka mitte?

Hollandi tüdruk tegi üks loeng samas aines ettekande. Rääkis, et Hollandis ei moodusta inimesed bussipeatustes järjekordi, mis mind siin imestama pani, et portugaallased moodustavad. Hollandis, nagu ka Eestis, tormavad kõik bussi. Tugevaim võidab. Kõik võitlevad istekohtade eest. Mis tähendab, et vanematel on eesõigus? Lissabonis pakutakse alati istet vanadele inimestele ja lastega. Ja Hollandis hõivavad inimsed 2 tooli, ühele võib nt panna oma suure koti. Miks 2 kohta? Sest neil on OMA ruumi vaja. Ja siis keeratakse inimestele selg ja vaadatakse aknast välja, et jumala eest keegi kohta ei küsiks.

Järeldus: inimesed siin on armsad ja sõbralikud, toredad ja viisakad.
Aga Brasiilias pidid inimesed veelgi sõbralikumad ja õnnelikumad olema.

Expo.

2006-11-05T20:01:00.000Z

Tegin midagi. Lõpuks. Päike oli liiga kutsuv.

Läksime Georgiga, kes on üks mu korterikaaslasi, Exposse. Expo on üks rajoon Lissabonis, üks kaasaegsemaid kui nii võib öelda. Miks Expo? Sest siin oli 1998 aastal maailma näitus, mille tarvis kõik ehitati. Näituse teema oli "The Oceans: A Heritage for the Future". Ja mis veel, Eesti lipp lehvib seal uhkelt teiste seas Ameerika lipu kõrval. Ma olen uhke.

Ilus on seal, nii ilus kohe. Ja õhtu saabudes läks aina ilusamaks. Tuled pandi põlema.

Mis seal on? Vasco da Gama on siin popp. Aga pole ka ime, kui ta 1498ndal aastal meretee Indiasse avastas. Expos on temanimelin rippsild, Euroopa pikim. Erinevatel andmetel 11,5km v 17,2km pikk, olenevalt sellest, mida silla osadeks arvata. Ja tema nimeline shopping center on seal ka muidugi ja paljupalju muud.

Mooni, miks me seal aint ühe ääre peal istusime ja kohalike kaakidega kaklesime? Ja jube paha veiniga maadlesime? Ju veinised inimesed ei mõista ilusaid asju!?! Järelikult tuleb sul kevadel uuesti tulla :D Kati, seal saame me varsti kõik õhtud jalutada. See oleks lissalt midagi, mida me mõlemad tahame.

Vasco da Gama rippsild

Ja nii armuski Merit uuesti Lissaboni.

Kartulisalat. &. LUX.

2006-11-05T13:05:00.000Z

Ommik. Või lõuna juba, peaaegu 1. Päike paistab. 22 kraadi sooja. Sinine taevas, valged pilved kergelt. Ei suuda otsustada, mida teha. Õppida - ei viitsi, minna ostukeskusesse - täitsa hea mõte, aga ilm ilus ja seal peaks poodides sees olema, aga millal mina olen poodidele "EI" öelnud? Hmm. Väsimus annab tunda, 5h magamist. Aga kartulisalat ja keeduvorst teevad olemise paremaks. Ja päike ka muidugi.

Eile. Vene pood, vapustav. Oli 1aastane sünnipäev. Venelased tantsisid keset poodi, laulsid karaoket. Amazing. Venelased on venelased, temperament on neil vägev ikka, me tundsime Kristiinaga end kohe nii hästi. Ja kartulisalat tuli supperhea, jube kui hea ikka. Nii kodune tunne tuli ja see hea. Ma tunnen end siin ikka jube kodus. See on minu teine kodu. Ja tunne on hea.

Kartulisalat söödud, võtsin ette teekonna inglaste juurde (Rochelle, Hannah, Andrew ja Lara) , et seal veini juua ja klubisse LUX minna. Ja oooo, tee sinna oli pikk. Miks? Sest Merit otsustas üle pika aja kontsi kanda ja olgem ausad, Lissabon EI OLE kontsadele mõeldud. Kui tavaliselt lähen metroosse 10mintsa, siis eile õhtul läksin vist 2 tundi. Ei teadnudki et see ma nii pikk võib olla. Sellega seoses tuleb meelde, et kui neljapäeva õhtul kõik kinos käisime "Devil Wears Prada" vaatamas, siis ma olin kontsadest nii vaimustuses, aga siin tuleb see mõte vist maha matta. Ei tea, see film meeldis ikka, nii lahe, ma tahan ka. Miks me alati tahame neid asju, mida meil ei ole? Miks me ei ole rahul sellega, mis meil on?

Ime. Kas teate seda head tunnet, kui lähete suvel peole ja poelgi vaja migit soojemat riiet peale panna? Ma armastan seda tunnet ja ma tundisn seda eile. Lähed välja pluusi väel. Kas pole lahe? Ja miskipärast on nii, et öösel koju tulles on alati metsikult palav. Ma armastan Lissaboni.

Jõudisn lõpuks inglaste juurde. Kohal olid juba Anna, Maja, üks poola poiss Lucas ja siis tuli veel üks inglise tüdruk Joe koos 10 prantslasega. Ja üks prantsuse poiss tuleb jõulute aega Eestisse, Tallinnasse. Ütles, et talle nii meeldib Eesti, on piltidelt näinud. Andsin talle nr ka, et helistagu. Paistab. Aga üldse, paljud, kellega siin kokku olen kuskil sattunud, ütlevad, et ohh, ma tulin 2 kuud tagasi Eestist v et ma varsti lähen sinna. Lahe!

LUX. Mulle ikka ei istu see klubi. Teist korda tõdesin seda. Muusika ei meeldi, tantsida on paha nii. Inimesi oli paljupalju muidugi. Pilet oli 12euri, mida ma Eestis ei oleks kunagi nõus maksma, aga selle 12euri eest saad juua seal. Aga nuh, Ardi ütles, et Milanos on 20euri. Pariisis oli ka 20 ma mäletan. Londonist parem ei räägigi. Hea, et Lissabonis olen. Aga üldse, Eestis virisesin 90krooni kuukaardi pärast, mis siin maksab 27euri, ja kui pidin klubis 10EEKu garderoobi eest maksma. Siin maksad iga eseme eest 1eur. Ja eile ostsin vene poest vene komme, 9tk, 30krooni. Luksus. Nüüd aga lähen Eestisse ja kõik on odav. Ja tudengitele pole siin soodustusi eriti. Ainult kinos, esmaspäeviti on 4 euri, a muidu 4.50. Kinos saan käija.

LUX katse 2. Maksime oma 12euri ä ja läksime sisse. Seal on siis 2 korrust ja kolmandal katusepealne õues. Kui eelmine kord käisin, siis oli viimane kinni. Norrakatega rääkisime. 3 tükki oli neid. Üks ütles, et on Oslos tantsija klubides, aga strippi ei tee. Tantsis mulle siis veic seal. Lahe oli põhja-inimesi näha, nii omad tundusid kohe. Laurensit nägin. Amsterdami poiss, kes oli minuga keelekursusel Põhja-Portugalis. Ja Michaelit nägin ka, Saksa poiss, kes ka oli meiega keelekursusel. Linn hakkab väikseks muutuma, näed juba tuttavaid metroos, linnas, klubis. Kell pool 6 tulime ära, sest Andrew'l hakkas paha. Osad jäid veel sinna. Oleks ka tegelt pidanud jääma ja veel ringi vaatama, a kui tulema, siis tulema. Kell 6 olin kodus.

Ja nüüd midagi tegema. Aga mida?

Õnnelik.

2006-11-04T17:45:00.000Z

Tujud vahelduvad mul siin sekundis. Kurb. Õnnelik. Kurb. Kurb. Õnnelik. Õnnelik.

Aga kõigest hoolimata olen siiski ka õnnelik, sest et tulen koju, ja veel jõuluks.

Niisiis saabun lennujaama 14. detsember kell 17.45 ja lahkun lennujaamast 30.detsember kell 10.40.

Nägesh ;)

Kurb.

2006-11-04T17:36:00.000Z

Olemine läks kohe tõsiseks. Miks sellised asjad juhtuvad? On need millekski head? Või ei? Mitte ei mõista ja ongi vist parem mitte üldse mõelda. Tahan Eestisse, väga. Tahaks seal kõike muuta, paremaks teha, ei taha õnnetusi ja surma. Ja kui mõtlen, et mis seal kõik toimub, ja kuna tean, et ei saa midagi muuta, siis ei taha Eestisse. Masendav tundub. Kuulan ja loen neid uudiseid siin ja valus on. Isegi võõraste inimeste õnnetused teevad haiget, rääkimata siis lähedastest. Näitleja. Dajan Ahmet. Noor, andekas inimene. Puhka rahus.

Lühikokkuvõte minevikust.

2006-11-04T13:02:00.000Z

Istun oma laua taga siin. Õues on pilves. Natsa sajab ja siis piilub juba päike pilvevahelt välja. Jälle olen laisk, ei viitsi ujuma minna. Nii palju aega võtab ju. Ma parem täiendan oma blogi ja mõtlen endamisi, et ei tea kas keegi loeb ka? Aga eks siis teen endale lühikokkuvõtte oktoobrist näiteks, sest setember on liiiga kaugel juba ja mälu kohapealt annab vanadus ikka aeg-ajalt tunda :D

Näiteks oli meil oktoobris, nimelt 14ndal kuupäeval ISCTE (see on mu kooli nimi) pidu, suur-suur, palju inimesi, juube palju. Eelmine aasta oli 6000, a selle aasta tulemust ma ei tea. Lasershow ja DJ Vibe, mis mulle midagi ei ütle, aga pidi siin parim olema. Pidu iseenesest algas meil Anna (Hollandi tüdruk) juures veinipudelite hävitamisega ja karaoke laulmisega "It's raining man, halleluuuuuja" :D ja siis veel viski-šotsid, uhh, raske.. Jõudsime peole veic vara, 11, ja pidime ootama. Järjekorras mekkisimel sangriat. Sisse jõudes oli alguses suht koht tühi. Ja kui teiega aus olla, siis siit alates andis Meriti haugimälu natuke tunda ja pole ka ime :D Aga mäletan näiteks pooletunnist seismist WC järjekorras, sest keegi kaval otsustas naistele ainult 2 WC eraldada :S Ja mäletan kellakaotamist ja kõigile hädaldamist.. Ja mäletan, et oli ikka jube plaju rahvast ja neid muudkui tuli ja tuli juurde. Järelikult oli ikka lahe :) Aga miskipärast hakkasin kell 3 üksi koju marssisin, kuna olin jube väsinud äkki ja kõik olid kuhugi ära kadunud ning neid oli võimatu leida. Ja teate, koju jõudes oli mul käekell käekotis. Hmmm?

(Lara {Larissa} Brasiiliast, Roch {Rochelle} Londonist, mina, Anna Amsterdamist, ja Maja Rootsist peaalaspidi)

Ommik iseenesest oli juuube raske. Pool 10 olin vict veel svipsis ja isegi, kui und polnud, otsustasin voodisse jääda. Ja sinna ma ka jäin.

Tegelikult ei ole siin ainult pidu, ma ikka tegelen ka harivate asjadega. Näiteks käisime Kristiinaga (Eesti tüdruk mul siin) Belemis, mis on Lissabonis üks supper lahe koht Tejo jõe ääres, Parima pressifoto näitusel. Sadas, paha oli, aga näitus oli hea, kuigi masendav. Nt oli paljupalju fotosid sõjast, mis oli jube masendav, rikkus mu tuju ära. Jube kurb on näha väikeste laste laipu, isa ja poega, kui isal pole käsi, vanemaid oma laste laipade kõrval nutmas, väikest tüdrukut oma vanemate tapmist vaatamas ja nutmas, peksmist, sõdurite kurbi ja tõsiseid nägusid, vanade inimeste kortsus nägusid, verd, verd, verd. Aga oli ka lahedaid pilte, nt jäekarust keset ookeani jäekamakapeal hüljest söömas. Nüüd mõtleme, et mis seal lahedat oli jahh :D ehhe. Taevas, mega, ja värvide kontrastid, sinine meri, natuke verd ka ikka, kõik valge ja siis verine hüljes. Tegelt oli ka lahe. Ja siis sportlasest, ujuja vee all, kehakuju, -hoiak. Vot, ikka harin ka ennast.

Belemis, Torre de Belem (tehtud septembri lõpus)
ja mina, keset parki, oktoobri keskel, enne fotonäitust.

Jee, päike hakkab paistma. Palav on, õues on sossu, 21kraadi :) Ma nii armastan seda linna. Ja kuidas ma saakski teisiti.

Aga veel oktoobrist. Klubis käisime, club Kapital. Tasuta sissepääs. Hea on ikka olla välismaalane. Tantsisime, palju, mulle meeldib. Rahvast oli ka palju. Seal verenda, suur, saab õhku hingata kui väga lämbuma hakkad ja väga higiseks lähed. Ja jube kuidas siin kõik suitsetavad. Sellessuhtes mulle nagu väga vale koht. Igal pool, isegi koolis koridorides. Paha.

mina, Heidi (Soomest) ja Kristiina

Aga oktoobri lõpus, nimelt 28ndal sai rannas käidud, Costa da Caprica. Mmm, supperlux olemine ikka. Samal ajal aga on Eestis torm ja hakkab juba vaikselt lund sadama. Aga mina peesitan rannas, hullan vees nagu väike laps, sest lained on ju niiii laheda, ja pritsivad. Eestlastele, tšehhidele ja bulgaarlasele on see paradiis. Ja päike on sossu, mm.. uni tuleb peale. Ja surfarid surfarad.

Ja õhtu oli ilus, päike loojus. Ja mina üksinda mere ääres kõndimas, fotosessioonil. Ooo milline romantik.

Lahe, elu on tegelikult ikka kuradima lahe.

Aga nüüd ma lähen vene poodi, hapukoort ja kohukesi ostma. Nämm-nämm, kohukesed on niii hiad, vene omad ikkagi ja kohupiim ju sees :P Ja täna õhtul teeme kartulisalatit. Kartulid juba mul keedetud. Õpin siin vaikselt kokkamist ka, aga... See võtab vist aega.

Ja kes veel ei tea, siis mulle meeldib kirjutada. Palju-palju.

Olemas.

2006-11-03T18:29:00.000Z

Minu blog. Palju juttu ja veel rohkem juttu.

Lissabon ...

ja veel ja veel ....

Armas.