Lühikokkuvõte minevikust.

Istun oma laua taga siin. Õues on pilves. Natsa sajab ja siis piilub juba päike pilvevahelt välja. Jälle olen laisk, ei viitsi ujuma minna. Nii palju aega võtab ju. Ma parem täiendan oma blogi ja mõtlen endamisi, et ei tea kas keegi loeb ka? Aga eks siis teen endale lühikokkuvõtte oktoobrist näiteks, sest setember on liiiga kaugel juba ja mälu kohapealt annab vanadus ikka aeg-ajalt tunda :D

Näiteks oli meil oktoobris, nimelt 14ndal kuupäeval ISCTE (see on mu kooli nimi) pidu, suur-suur, palju inimesi, juube palju. Eelmine aasta oli 6000, a selle aasta tulemust ma ei tea. Lasershow ja DJ Vibe, mis mulle midagi ei ütle, aga pidi siin parim olema. Pidu iseenesest algas meil Anna (Hollandi tüdruk) juures veinipudelite hävitamisega ja karaoke laulmisega "It's raining man, halleluuuuuja" :D ja siis veel viski-šotsid, uhh, raske.. Jõudsime peole veic vara, 11, ja pidime ootama. Järjekorras mekkisimel sangriat. Sisse jõudes oli alguses suht koht tühi. Ja kui teiega aus olla, siis siit alates andis Meriti haugimälu natuke tunda ja pole ka ime :D Aga mäletan näiteks pooletunnist seismist WC järjekorras, sest keegi kaval otsustas naistele ainult 2 WC eraldada :S Ja mäletan kellakaotamist ja kõigile hädaldamist.. Ja mäletan, et oli ikka jube plaju rahvast ja neid muudkui tuli ja tuli juurde. Järelikult oli ikka lahe :) Aga miskipärast hakkasin kell 3 üksi koju marssisin, kuna olin jube väsinud äkki ja kõik olid kuhugi ära kadunud ning neid oli võimatu leida. Ja teate, koju jõudes oli mul käekell käekotis. Hmmm?

(Lara {Larissa} Brasiiliast, Roch {Rochelle} Londonist, mina, Anna Amsterdamist, ja Maja Rootsist peaalaspidi)

Ommik iseenesest oli juuube raske. Pool 10 olin vict veel svipsis ja isegi, kui und polnud, otsustasin voodisse jääda. Ja sinna ma ka jäin.

Tegelikult ei ole siin ainult pidu, ma ikka tegelen ka harivate asjadega. Näiteks käisime Kristiinaga (Eesti tüdruk mul siin) Belemis, mis on Lissabonis üks supper lahe koht Tejo jõe ääres, Parima pressifoto näitusel. Sadas, paha oli, aga näitus oli hea, kuigi masendav. Nt oli paljupalju fotosid sõjast, mis oli jube masendav, rikkus mu tuju ära. Jube kurb on näha väikeste laste laipu, isa ja poega, kui isal pole käsi, vanemaid oma laste laipade kõrval nutmas, väikest tüdrukut oma vanemate tapmist vaatamas ja nutmas, peksmist, sõdurite kurbi ja tõsiseid nägusid, vanade inimeste kortsus nägusid, verd, verd, verd. Aga oli ka lahedaid pilte, nt jäekarust keset ookeani jäekamakapeal hüljest söömas. Nüüd mõtleme, et mis seal lahedat oli jahh :D ehhe. Taevas, mega, ja värvide kontrastid, sinine meri, natuke verd ka ikka, kõik valge ja siis verine hüljes. Tegelt oli ka lahe. Ja siis sportlasest, ujuja vee all, kehakuju, -hoiak. Vot, ikka harin ka ennast.

Belemis, Torre de Belem (tehtud septembri lõpus)
ja mina, keset parki, oktoobri keskel, enne fotonäitust.






Jee, päike hakkab paistma. Palav on, õues on sossu, 21kraadi :) Ma nii armastan seda linna. Ja kuidas ma saakski teisiti.


Aga veel oktoobrist. Klubis käisime, club Kapital. Tasuta sissepääs. Hea on ikka olla välismaalane. Tantsisime, palju, mulle meeldib. Rahvast oli ka palju. Seal verenda, suur, saab õhku hingata kui väga lämbuma hakkad ja väga higiseks lähed. Ja jube kuidas siin kõik suitsetavad. Sellessuhtes mulle nagu väga vale koht. Igal pool, isegi koolis koridorides. Paha.

mina, Heidi (Soomest) ja Kristiina



Aga oktoobri lõpus, nimelt 28ndal sai rannas käidud, Costa da Caprica. Mmm, supperlux olemine ikka. Samal ajal aga on Eestis torm ja hakkab juba vaikselt lund sadama. Aga mina peesitan rannas, hullan vees nagu väike laps, sest lained on ju niiii laheda, ja pritsivad. Eestlastele, tšehhidele ja bulgaarlasele on see paradiis. Ja päike on sossu, mm.. uni tuleb peale. Ja surfarid surfarad.

Ja õhtu oli ilus, päike loojus. Ja mina üksinda mere ääres kõndimas, fotosessioonil. Ooo milline romantik.

Lahe, elu on tegelikult ikka kuradima lahe.


Aga nüüd ma lähen vene poodi, hapukoort ja kohukesi ostma. Nämm-nämm, kohukesed on niii hiad, vene omad ikkagi ja kohupiim ju sees :P Ja täna õhtul teeme kartulisalatit. Kartulid juba mul keedetud. Õpin siin vaikselt kokkamist ka, aga... See võtab vist aega.

Ja kes veel ei tea, siis mulle meeldib kirjutada. Palju-palju.