Tänase päeva soovitus: püsige kodudes!

Kõik tuleb kaela. Sõna otseses mõttes.

Hommik. Ärkasin. Kell 12. Chättisin netis. Mõtlesin, et teeks kohvi. Võtsin oma tassi. Ainuke tass mul siin. Minu oma. Kati kingitud, enne kui ära sõitsin. Väljamaale. Läksin kööki. Hakkasin pesema. Ja sis äkki, killadikolladi. Tass kraanikausis. Katki. Ainult killud (mis nüüd kõik ilusasti mul riiulil lamavad). Kas mul on siis hullult õnne vaja?? Mina kurb. Väga kurb. Lisaks sellele, hakkas sadama. Siis tekkis küll tunne, et millega mind karistatakse?!?!

Samas mulle need nagu märgid. Ka eile oli märke, mis viisid mu mõtted ikka ja jälle Katile. Tundsin, et midagi on juhtunud. Et pean küsima, kuidas tal on. Haiget teeb see, et lissalt mitte kuidagi ei saa aidata. Saan ainult olemas olla. Nii oma mõtetes kui oma südames. Isegi kui me kõik üksteisest kaugel oleme, oleme me siiski olemas.

See viib mu nüüd Merkani. Merka, Merka, kuidas sul Austrias on???
Ma mõnikord nagu muretsev kanaema. Kõigi tibukeste eest tuleb ju hoolitseda.

A, uue tassi ostsin juba. Ei saa ju ilma tassita kohvi v kakaod juua. Ka suure, nagu eelmine. Musta ja valgega. Kiri ka peal:

Se eu te podesse dizer
O que nunca te direi,
Tu terias que entender
Aquilo que nem eu sei.

Fernando Pessoa
13.06.1888-30.11.1935

Sündinud Lissabonis
20nda sajandi tuntuim luuletaja ja kirjanik

Tõlge (enam-vähem):
Kui ma saaksin sulle öelda
Mida ma sulle kunagi ei ütle
Siis sa mõistaksid
Mida minagi ei mõista.