Tegus päev.

Eile. Laupäev. Tegus päev oli. Jube tegus. Peaks kõik oma päevad selliseks tegema. Ärkasin juba 11. Ilma äratuskellata. Mis on siinmaal viimasel ajal jube harv nähtus. Päike paistis. Ilm oli jube ilus. Sõin. Võtsin oma ilusa roosa Shopaholicu raamatu ja läksin parki. Polegi õieti park. Kiriku kõrval. Lastemänguaed ka seal. Paar pinki. Natuke rohelist. Istusin siis pingile, pöörasin oma nina päikese poole ja hakkasin lugema. Mooni, see naine on seal tõesti hull. Lähme aga New Yorki ;)

Tunnike, poolteist istutud, võtsin tee Mist marketi poole. Üks teine vene pood siin. Selline pisikene. See, mis Kristiina lähedal on, on mitumitu korda suurem. Mist-is polnud isegi hapukoort ja mina tahtsin ju nii väga riisi-makra salatit teha. Täna lähen teise. Aga mis ma sealt leidsin. Kohukesed. Ja millised. Bono. Uskumatu. 2 Bono kohukest teevad mulle silma. Muidugi ma ostsin need. Üks maasika oma. Juba söödud. Teine šokolaadi oma. Külmkapis kallike veel. Ja Kati, kas sa mäletad neid leedu v vene v midagi küpsiseis, kookose omi, sinises paberis, mida me ikka sõime? Peale Selgade muidugi. Seal olid need küpsised. Mu nägu naeratas. Ainult et ma ostsin vaarika omad. Või eo tea täpselt, roosa paber on. Kookose omi ei olnud. Äkki tuleb veel.
Püüdsin ka vene keel pusida. Nu ei saa hakkama. Ainult portugali keel tuleb. Cbasiba ja Dazvidania sain öeldud. Keelemix.

Siis koju. Ja teate mis? Ei tea jahh :) Mina tegin tund aega aeroobikat. Pole vist 8 kuud midagi peale natukese ujumise teinud. Ise ka imestasin. Hüppasin ja kükitasin ja kätemusklid ja kõhulihased. Hannah'il on 2 DVD. Ja täna. Jalad ikka valutavad. WC potile istumisel ja trepist alla minemisel on veic abi vaja küll. Ja kõhulihased annavad ka tunda. Aga tunne on hea. Ja suvi on tulekul.

Siis, koristasin veic, käisin dušši all ja linna. Läksime Leedu tüdrukuga Audra'ga jalutama ja kohvitama. Ta uus erasmus. Läksime ühte vaatamisplatsi, nimi ei tule meelde. Vaatsisime jõge, silda, teist poolt Lissaboni ja kohvitasime. Ja päike paistis. Nii ilus oli.

Järgmisena läksin tema juurde. Jõime veini, vaatasime pilte, chattisime. Ja siis kiiresti koju. Söök. Kohv. Suur kohv. Riidesse ja pittu.

Kogunesime inglaste juures. Mina, Carlos, Andrew, Larissa, nende uus sakslasest korterikaaslane ja veel posu sakslasi. Jõime veic veini. Aga seal see vein küll alla ei läinud. Ei tahtnud. Siis saime 2 leedu ja 2 türgi tüdrukuga kokku (Audra, ja teised uued ersmuslased) ja läksime Larissa sõbra kontserdile. Nu, selline rock-hüsteerik. Enamustele eriti ei istunud ja me läksime New Erasmus Welcome peole. Seal oli ka bänd alguses. Parem. Ja siis muusika ja tants. Palju rahvast. Uued erasmused. Vanad erasmused. Muidu tuttavad. JA tants läbi öö kuni sulgemiseni. Kella 5ni. Ja siis koju. Või õigemini mitte. Jalutasime castelo juurest mäest alla. Olime mina, Carlos, Andrew ja Andrew sõbranna inglismaalt. Nu siis meie 2 kallist geipoissi otsustasid, et nemad tahavad minna Carlose juurde. Ja nii siis see tee läkski. Peale poolt 7 otsustasin mina, et tahan nüüd koju minna. Võtsime takso ja koju.

Täna. Ärkasin. Kell oli pool 1. Tegelt ei saanud kuidagi magada. Vähkresin. Kohvi mõjub veel kaua kaua. Päike paistab. Ootan nüüd kahte eesti tüdrukut. Tulevad ka siia erasmust tegema. Teise ülikooli, mitte minu kooli. Võtan nad vastu.

Ja lõpebki see täpne tegevuskava.