Portugaallased. Mina. Söök.

Täna oli meil Organizational Behaviour I loeng. Nagu ikka. Reedeti. Kell 11.10. Merit jääb sinna alati hiljaks. Isegi siis, kui ärkan 9.30, jään hiljaks. Ja kooli on 10 mintsa. Müstika!?! Teistesse loengusse jään ka muidugi hiljaks. Aga arutasime täna seda, millisena näeme Portugali kultuuri ja inimesi. Ja mis on erinev meie omast. Ja mis mina teada sain. Portugaallastest. Et, nemad on pessimistlikud. Ja teiseks, et nemad hädaldavad palju. A'la, tööd on palju, boss on paha, kõik on kallis, töökohta pole. Huvitav?!? Aga seda et ka väike mure puhutakse väga suureks, olen märganud.

Seda, et nad on kollektivistid, teadsin juba enne. Mulle kui individualistile on see natuke raske. Ei jõua ma igat minutit sõpradega veeta. Ei tahagi. Tahan üksi jalutada. Tahan olla oma mõtetega. Aga nemad. Sõbrad siin ja sõpradega seal. Kõike tehakse koos. Ma väsin tavaliselt ära.

Mis veel. Seda, et mina olen Sloveeniast. Nüüd juba hakkab looma, aga inimesed endiselt arvavad, et ma Sloveeniast. Hääldus: Štonia=Šlovenia. Nu ei tea ikka, kas võrdub? Või siis täna olin ma hoopis Leedust. "Estonia. Estonia", kordan ma jätkuvalt.

Söögist. Jäätist sõin. Eskimo jäätist. Blombiir. Leedu oma. Nii hea ikka. Ja pastat tegin. Eile. Ja teate, millega siin carbonesa kastet tehakse. Nata'ga. See selline valge asjandust, millest tehakse vahukoort. Vot nii. Aga on eraldi kulinaaria jaoks ka. Ardi, sul ju ka selline asi seal, et paned pannile ja valmis. Jube hea ja jube lihtne. Elagu vahukoor!