Ikkagi ohtlik.

Oli neljapäev. 5.aprill. Läksime kõigiga siin jälle CoffeePot'i LIVE muusikat kuula. Seekord oli teine bänd. Eelmine kord, kui Katuga käisin, oli veic parem. Aga seegi kord oli jube hea. Olin koos Kaisa ja Mimmuga (Kaisal külas), Airida ja Miglaga (leedu tüdrukud), Ksenia (sloveenia tüdruk), Tomas (pr poiss), Fabio (brasiillane) ja Larissa ning tema sõprusringkonnaga. Nautisime muusikat. Jõin siidrit. Enne 1 läksime Kaisa ja Mimmuga ära, et viimasele metroole jõuda. Kõndisime siis tänaval kolmekesi reas. Mitte tänaval, suurel avenüül. Ja vaatasin, et üks sõidab mootorrattaga minu taga, kõnni teel. Ja tuleb suht lähedalt. Mõtlesin, et on jobu, mis sõidab seal. Astusin siis rohkem Kaisa poole, et ta saaks minu ja maja vahelt läbi. Edu talle siis. Ja mis see jobu tegi. Haaras minu kotist. Ja mida mina tegin. Hoidsin parema käega kõvasti kinni ja mitte ei lasknud lahti. Tema oli see, kes lahti lasi. Ja mina sain nii vihaseks, sõimasin, eesti keele. Ja siis portugali keele. Ja tal oli veel jultumust tagasi vaadata. Ausalt, oleks talle peksa ka veel andnud. See hetk sai aga mööda ja jalad hakkasid värisema. Käed hakkasid värisema. Kartus tuli sisse. Siiani mõtlen, et mul ikka hea reaktsioon. V siis läks lissalt õnneks. Tal polnud kiirus ka mega kiire. Ehhe, oleksin ta oma jõuga pikali veel tõmmanud. Aga hea, et nii läks. Kaisa kangelane olen nüüd!! :) Kojuminek metroopeatusest oli hirmus. Ainult vaatasin ringi. Telefon oli valmis Kaisale helistama. Muidugi jõudsin ilusasti koju. Aga jahh, hirm on nüüd veitsaks ajaks sees.

Mis veel avastasin. Järgmine päev. Et parem käsi on valus kui painutan. Ja kui sirutan, sis isegi parem külg. Ju sis tema haare ikka kõigutas mind ja tõmbas käe veic paigast ära. Saan korda. Katu, ma tegin eile harjutusi. Saan tugevaks. ;)