LISBOA 06/07

LISSABON - paradiis 7-l mäel. PÄIKE, kuum ja kuldkollane. RANNAD, liivased ja ilusad. OOKEAN, laines ja vahus. INIMESED, rõõmsad ja õnnelikud. ÖÖ, täis melu ja elu. KODU.

Wednesday, December 6

Üllatus !!

Hommik. Äratus. 7.10. Pessu. Riidesse. Väike kohendus. Kohv. Kiiruga. Kooli.

8.00. Loeng. Operations management. Ei saa aru. Midagi ei saa aru, mida õpetaja klassi ees räägib. "Merit. What is the cycle time?" Naeratan. Vaatan oma vihikusse. Tühi leht. Ehhe. "Hmm...".

9.25. Loeng läbi. Study room. Õppima. Näen Floriani. Saksa poiss. Istun tema kõrvale. Jutustame. Lähen prindin. Tulen tagasi. Teen ülesannet. Jutustame. Läheb ära. Õpin homseks eksamiks. Tuleb Kristiina. Jutustame. Lähen kohvikusse. Ostan šokolaadigroissandi. Tulen tagasi. Söön. Jutustame. Tuleb Sara. Itaalia tüdruk. Ühineb meiega. Jutustame. Õpin !?!

12.40. Tuleb Maja. Lähme kohvitama. Kohvitame. Kohvi on heaaa. Jutustame. Nädalavahetusest. Kõigest. Näeme teisi erasmuslasi. Lehvitame-naeratame. Ikka jutustame.

14.20. Tuleb Florian. Lähme lõunale. Canteenasse. Maja läheb raamatukokku. Canteena. Järjekord. Näeme Itaalia poissi. Marcus. Ühineme. Sööme. Jutustame. Lähme canteenast ära. Lähme tagasi studyroomi. Kristiina ja Sara veel seal. Florian läheb raamatukokku. Tulevad Lily (Slovakkiast), Ondrej ja Petra (Tšehhist) ning Dima (Prantsusmaalt). Jutustame. Joome kohvi. Jälle. Tuleb Nuno. Minu fellow. Jutustame. Sõidutab mu kolmapäeval lennujaama. Õpin !?! Jutustame. Sööme šokolaadi.

17.15. Raamatukogu ees. Ootan Maja't, et minna pizzat sööma. Mina enam süüa ei jõua. Florian tuleb ka. Lähme student canteenasse. Nemad söövad. Jutustame.

18.00. Maja läheb keelekursusele. Mina ja Florian studyroomi. Jutustame teistega seal. Mingi 18.30 lähme Florianiga koju. 19.10 olen kodus.

Oii, mul on ümbrik laua peal. Riigikantseleist? Mis mis !?! Avan ümbriku. Üllatus !!! Anni käekiri. Jõulukaart. Loen teksti kaardil:

Häid pühi soovin Sulle - kes Sa kaugel oled,
kes Sa üle mõne aja ikka meelde tuled,
kes Sa mõnel hetkel oled hinge ligi,
keda küll ei näe, kuid mõistan ometigi.
Keda vahel nagu tähele ei pane,
veelkord kauneid jõule Sulle - kauge lähedane.

Ma olen õnnelik. Mu suu naeratab. Mu nägu särab. Loen teist kaardipoolt ka. Ma olen õnnelik! Ma olen õnnelik! Ma olen õnnelik!


Mida täna jällegi tõdesin:
1. Portugallased õpivad kõik koolis, sest seal ainult jutustatakse ja tehakse kohvi- ja lõunapause. Eks sellepärast nad räägivadki, et kuigi erasmuslased ainult pidutsevad, on neil eksamitel alati paremad tulemused. Nu eks mul ju see loomulik intelligents ka, onju ;)
2. Just pisikesed tähendusrikkad asjad on need, mis õnnelikuks teevad :)


Kallid teile kõigile, kes te mul olemas olete. Kohe olen jälle kodus :)

0 Comments:

Post a Comment

<< Home