Eelmine nädalavahetus.

Tänase päeva märge.
HEA: Tänaval, autode vahel, metroodes jagatakse iga päev ajalehti. Bussi pannakse ka. Kas pole supper. Saad hommikul kohe kõik uudised teada. Miks Eestis nii ei ole? Muudkui telli ja osta. HALB: Autode vahel ning metroodes võid kohata naisi lastega raha kerjamas.


Eelmine laupäev oli Andrew sünna. Inglane ka, elab koos Rochelli, Hannah ja Larissaga. Õige päev on tal 12, nagu mu vennalgi. Läksime siis peole. Algul olid ainult meie inimesed. Tekkis juba probleem, et vein hakkab otsa saama. Siis aga hakkas mingi hetk võõraid nägusid juurde tulema. Tuli ja tuli. Tuli sakslasi, itaallasi, portugaallasi, prantslasi, brasiillasi jne. Ja kõik tulid jookidega. Keskööl olid meil muidugi šampus ja kook küünaldega. Andrew'l oli veic raskusi pudeli avamisega, aga lõpuks sai hakkam. Mingi 3 ajal hakati Garage klubisse minema. Mina, kes oli veic veiniga jälle liialdanud, otsustasin koju minna. Niiet mina, Maja ja Anna läksime koju. Mis oli muidugi õige otsus, sest pühapäeval kell 9 pidin üles tõusma, et minna Obidosi linna Rahvusvahelisele Šokolaadi Festivalile.















Obidosi läksime siis pühapäeval. Koos Georgiga, Kristiina ja Lydiaga (Slovakkiast). Georgil õnnestus kaasa saada prantsuse poiss töö juurest, kel oli auto. Niiet sõit läks ainult 5euri maksma. Lahe nii reisida. Obidos on Lissabonist 88 km kaugusel. Istusime kell 10 autosse ja teele. Hommik algas juba šokolaadidega. Et kui täiega, siis täiega.

Pühapäev oli festivali viimane päev. Rahvast muidugi palju. Linn ise on hästi armas. Asub linnamüüri sees. Tekib tunne, et lähed sajandeid tagasi. Tänavad on kitsad. Päike paistis. Linn tundus hästi hele ja avar, isegi kui tänavad olid kitsad. Majad olid pisikesed ja armsad. Palju oli lilli, v noh, puid lilledega. Ja isegi apelsinipuud ja palmid. Me olime nagu hiina turistid. Pildid iga nurga peal.














Ja palju oli šokolaade ja kooke. Väga palju. Nämm. Aga kuna eelmise päeva vein nõudis seedimist, siis algul ei olnud need šokolaadi nii ahvatlevad ja käsi sirutas rasvase toasti järele. Singi ja juustuga. Heaven. Alles seejärel oli šokolaadide, kookide ja kakao järg. Ja siin ei peatanud miski. Pole siis ime, kui nagu rase lõpuks välja nägin. Kristiinalt oligi üks mees küsinud, et kas ta rase.












Siinkohal annan ühe lubaduse (arvestades siinseid tarbimisharjumusi). Koju tulles ei tarbi ma alkoholi 3 nädalat. Mooni, Kati ja Tessa, teiega teeme ikka ühe kokteiliõhtu, aga see ka kõik. Ja natsa glögi ka. Aga siis küll aitab. Ja nüüd Lissaboni avastama.