Nädalavahetus ja sellele eelnev aeg.

Mõned uudised on ka rääkimata jäänud. Sain endale vahepeal uue korterikaaslase. Carlos. Hollandist. Pärit on Kariibi saartelt. Täpsemalt Curaçao saarelt. Õpib Hollandis, juba 4a. Nüüd teeb siin Erasmust. Tuttavaks sain ikka Bairrol, oli seal ühe tuttavaga. Ja kuna mul oli hetkel siin kroteris üks vaba tuba, kutsusin ta siia 2ks nädalaks. Hostelist ikka parem. Mina ju ka siin. Ehhee. Ja nüüd ongi siin juba 2 nädalat olnud. Ja täitsa jube, kuidas inimesega ära harjub. Kui õhtul kauemaks kooli jääb, siis mina juba, et kussa oled, tule koju. Hästi tore ja armas on. Avatud ja lahe. Enamuse ajast veedab minu toas, kuna, lallaa, mul on internet. Nimelt on tal 3 sõltuvust: telefon, internet ja seriaalid/filmid. Mistõttu olen ma internetist veic võõrandunud. Nüüd, aga tagasi. Homme läheb ta juba Hollandisse, lissalt koju. U 2ks nädalaks. Ma juba kujutan ette, kuidas igatsema hakkan. Kui keegi sul ikka iga õhtu siin seltsiks on, siis tekib see üksiku tunne kiiresti. Aga varsti tagasi. Aga siis juba uude elukohta, sest mul kolib sisse Hannah, inglise tüdruk. Temaga olete juba varem siin lehekülgedel kohtunud. Elu läheb ilusaks ja lõbusamaks. Juba on!

Päevad on siin möödunud. Kulgenud. Midagi tarka pole teinud. Maganud, söönud, kinos käinud (mina ja 3 gei poissi), seriaale vaadatud ja.. Ei teagi. Aeg lissalt kaob.

Nädalavahetusel sai väljas käidud. Jälle. Reedel sattusin klubisse, LUX ikka, Maja'ga ja ühe Ricardoga. DJ Vibe oli. Portugali üks coolimaid. Nii saigi mindud. Ja kell pool 8 hommikul koju jõutud.

Laupäeval ka. Ikka välja. Kuigi laupäevane väljaskäik jäi lühikeseks. Väga lühikeseks.

Mõned fotod siis laupäevast:

Hannah'ga Carlos'ega

Hannah, mina, Rochelle, Andrew, Betsy

Nüüd sattusin hoogu.
Oodake aga järgmist peatükki ;)

Ammu lubatud pildid.

Nii siis. Alustame otsast peale.

1. 15. jaanuar. Esmaspäev. Saabus Ismini. Läksime liftile. Sealt jube ilus vaade Lissabonile. Kell umbes 4 päeval. Väike Caipirinha ja tants.











2. Erasmused. Peol käisime.

3. Castelo do Jorge's käisime.

4. Obidosis käisime, maiustamas.










5. Paniche's käisime.

6. Ericeiras käisime. Ericeira supper. Rannad. Ilus.

6. Belemis käisime.





















Pasteis de natas (nämmmmmad)










Vol 2 sellest nädalast tuleb. Umbes nädala pärast.
Vahepeal aga uued sündmused.
Püsigem lainel!

Kiire ja lühike vahepala.

Täna Teisipäev. Kindel?! Või siis juba kolmapäev?! Siin olles ei tea ma midagi ei päevadest, kuupäevadest ega kellaajast. Aeg eksisteerib, aga millises dimensioonis, ei tea.

Vahepeal oli kiire. Erasmused lahkusid. Osad veel siin. Lisaks oli külaline. Kreekast. Ismini. Madridis olime koos. Tema on 24h aktiivne. Niiet igav ei hakanud. Nüüd püüan end siin laadida jälle.

Tore oli. Nalja sai palju, tegutsetud sai palju, kõike sai palju tehtud. Nt sai isegi pühapäeval Bairro Altol käidud. Tühi oli. Ainult meie, 10erasmust. Aga meil oli lõbus. Esmaspäeval sai päisel ajal Brasiilia kutiga Elavadoril tantsitud ja Caipirinhat joodud. Teisipäeval sai Bairrol itaallastega portugali keelt praktiseeritud. Õhtusööke oli jätkuvalt palju. Isegi minu juures. Ütleme nii, et nõusid ikka sai pestud siin. Reedel sõitsime aga Praia Areia Branca'sse. Mere ääres. Ööbisime seal. Nii ilus ikka. Kõik mere ääred külakesed on siin nii armsad. Öösel sai rannas möllatud. Laupäeval käisime Peniche's, Mafras, Obidosis ja Ericeiras. Viimane on lissalt supper. Nii linn ise kui rand. Sinna tuleb tagasi minna. Laupäva õhtul käisime klubitamas. Lõpes see kell 7 hommikul, siis pikk jalutuskäik metrosse, kell 9 voodisse. Paari tunni pärast äratus, sest üks hispaania poiss tuli bussi peale saata. Siis jälle magama. Kell 14 äratus. Belemi. Pasteis de natas sööma. Maailma parimad. Soojad, kaneeliga. Nämm. Elamused suured. Nüüd tuleb aga eksamiks õppida. Kuidagi ei saa selelst ühest ainest ei üle ega ümber.

Pildid. Tulevad. Väikese hilinemisega.
Päikest! Ja paljupalju lund!

Ilus.

Lissalt tahtsin jagada oma armsaid sünnipäevakaarte :)

Lili tehtud (Slovakkia tüdruk meil siin)

Ismini tehtud (sis kui Madridis olime)

Mis veel. Palju on toimunud. Õhtusöögid siin ja õhtusöögid seal. Kõiki on lahe näha ikka. Täna on ainult veic surnud päev. Eile käisime väljas. Klubitamas. Kell 12 süda ööl, v sis õigemini hilinedes kell 00.35, saime Cais do Sodres kokku ja läksime Erasmuse peole. Praegu siin osadega viimased peod, kuna enamus erasmuseid lahkub lähitulevikus ja tulevad uued näod. Erasmuse peol olime, mitte kaua, sest läksime oopis Zocco clubisse. Naistekas. Naistele öö läbi tasuta joogid. Ja muusika oli supper. Pidu missugune. Kell 6 sai magama alles.










1. Jorge (portugal), Matina (kreeka), mina, Margot (prantsusmaa), 2 leedukat, Lina (kreeka), Kristiina
2. Antje (saksamaa), Ondrej (tsehh), Florian (saksamaa), mina peidus, + 3 potugaallast


Täna, õhtul, kell 8 lähme oma fellow Nuno vanemate juurde õhtusöögile. Peab siis palju naeratama ja püüdma kuidagi portugali keelt rääkida. Saab hakkama. Ilus nägu pähe ja minek.

Ja Lissabon on endiselt ilus ja armas. Ikka hea on siin olla. Päike paistab, taevas on sinine.

Järg eelmisele kirjale.

Pisike pildiseeria eile saadud ilusatest asjadest: pildiraam piltitega, lill, krediitkaardi hoidja. Seda, kuidas sprotid välja näevad, teate isegi.


Ja nüüd nõusid pesema ja midagi veel tegema.

Aastaid neid on 23.

Täna oli minu sünnipäev. Või õigemini siis eile, sest täna juba 9s jaanuar. Alguses küll tunnet polnud, et mul sünnipäev, sest õues 15 kraadi sooja ja ei mingit lund. Aga lõpuks ta tuli. Tänu kõigile minu ümber olevatele inimestele. Nii siin kui seal. Ja tunne tuli hea.

Õnnesoove sain palju. Rohkem kui tavaliselt. Ja see, et olen ära, ning mind meeles peetakse, ja nagu minu tumedapeaga Anni ütles "Et täna on kõigi mõtted minuga.", on hia. Ütlemata hia. See rahu, ja heaolu tunne, mis mind hetkel valdab, on lissalt nii hea.

Õnne sooviti nii telefonitsi, sms-ide, e-mailide, MSN-i, orkuti kui blogi kaudu. Õnne sooviti nii Eesti, Taani kui Portugali aja järgi. Emme oli endale isegi öösel kella 2ks (märge: Eesti aja järgi) äratuse pannud, et mulle õnne soovida. Lissalt armas. Ja ega ta hommikul helistamata jätnud. Hommikul tuli sms-e palju, ja kõnesid. Nii et minu aja järgi hakkas mul äratus juba 7st. See-eest põõnasin aga 12ni.

Õhtul peale 8t tulid külalised. Meid kuskil 10 oli siin. Tore oli. Sai hea tunde sisse. Nad mul siin ikka armsad. Sõime, mekkisime Vana Tallinnat, veini loomulikult ja lissalt lobisesime ja olime. Nalja sai palju. Viimane külaline lahkus kell 3. Armsa kingi sain ka. Pildiraami piltidega. Pilt tuleb homme. Ja Taanist Mikkelilt sain krediitkaardi hoidja. Midagi nii mulle. Täna oli juba kasutuses.

Nüüd magama. Kell juba peaaegu 4. Aitäh kõigile, et olete mul olemas ja seda mulle teada annate ja mind meeles peate ja ainult kõige paremat soovite.
Ilusaid unenägusid. Minu kallid.

Kohandumine.

Pidevalt tuleb meil kohanduda. Lasteaeda minnes. Kooli minnes. Ülikooli minnes. Klubisse minnes. Reisile minnes. Uues keskkonnas. Uute sõpradega. Uuesti koju tagasi minnes. Uuesti kodust lahkudes.

Olles tagasi Lissabonis, tuleb end uuesti ümber harjutada:

• teed võib ületada igal ajal ja igas kohas, ise vaata, et terveks jääksid
• bussi peatustes on järjekord
• bussi oodates tuleb käege viibata, et buss ikka peatuks
• bussi sisenetakse ainult esiuksest
  
• bussi, trammi sisenedes kuukaart aktiveerida
• bussi peatumiseks vajuta punast nuppu "STOP"
• ilmad on soojad, ära kanna mantlit, liiiga palav
• ära kanna saapaid ka, kanna kingi
• kaardiga makstes tuleb kõigepealt panna "OK", mis tähendab, et oled summaga nõus, ning siis alles pin
• ära torma, aega on
• hiline kohtumistele
• kindlasti on midagi veel...

aga 22minuti pärast olengi aasta vanem (Portugali aja järgi, mis tähendab seda, et Eesti aja järgi olen juba 23).

Uus välimus.

Mitte minul. Minu toal. Või siiski. Eile üks mu portugaallasest korterikaaslasi märkas, et mu juuste värv ei olegi enam nii blond. Ta ei märganud seda päeval, vaid õhtul. Tuli kommentaar: "U are not blond anymore!?! U are from Estonia and u are not blond? Ok, u have move out then." Järgnes naer.

Aga tuba on nüüd armas. Nii armas ja nii oma. Natuke nagu sassis. Pildid. Asjad. Kodune.











Eile käisime Bairro Altol. Hea oli jälle seal olla. See koht hakkab mulle isegi meeldima. Väljas oli palju inimesi. Mitte küll nii palju, nagu tavaliselt, aga ikka piisavalt. Kõik jõid midagi. Kõik suhtlesid. Nägi jälle kõiki erasmuslasi. Tore oli neid näha. Enamus neist lahkub, varsti. Mina jään siia. Üks saksa poiss oli hämmingus: "Merit, what has happened to u? U have disappeared from Lisbon. Have u changed the school? Have u moved?" Tuleb tunnistada, et kui hakkad suhtlema ainult teatud inimestega ning ei käi erasmuste loengutes, jääd võõraks. Järeldus: tuleb sotsialiseeruda.

Ommik. Täna. Äratus. 10.15. Mõtlete, et miks nii vara? Töömehed. Tassivad, räägivad, puurivad. Minu vannitoas. Jõulutel pandi mulle lõpuks uus dušši alus. Eelmine lasi vett läbi. All vist pidi ujutama. Täna, sai uus dušši alus uued seinad. Nüüd aga vannituba koristama ja sooja dušši alla.

Kohal.

Eile, 4ndal jaanuaril 2007, hommikul kell 8.05, lahkusin Ardi juurest. Ardi magas. Võtsin trammi, siis metroo, siis bussi ja kell 10.00 olin lennujaamas. Check-In. Ei, kohver 3 kilo raskem. Jälle?! Ümberpakkimine. Check-In, uuesti. Läbin turvakontrolli. Itaalia mees, turvakontrollis, vaatab mu piletit ja ütleb: "Oo, Merit! Wanna cigaret?" Naerab. Ma vastu: "Si-Si, i know". Naeratan. Võtab taskust välja suitsupaki, kuhu peale suurelt kirjutatud "MERIT". Küsib, kuhu lähen. Siis hakkab juba teine itaallane huvi tundma, et kuhu ma siis lähen. Vastan: "Lisboa", naeratan ja lahkun.
Tulles tagasi minu nime ja itaalia sigareti kahtlase ühituvuse juurde, siis sellest tingituna on mul juba pikemat aega kerge itaallastele oma nime selgitada, ja olgem ausad, eks neile jääb see meelde ka.

Lissabon. Saabusin. 14.00. Väljusin lennujaamast. Kuumalaine tabas mind. Palav oli. Väga palav. Kevad on käes. Lõpuks ometi. Umbes 15 kraadi. Tegelt rohkem, sest eile õhtul kella 22 ajal oli veel 12 kraadi. Meeldib. Hia olla. Tuju hea. Päike ju paistab. Eile nägin juba oma sõbrad siin ära. Käisime väljas söömas ja siis veel kohvitamas. Kõik on sama. Mis enne. Ainult et nüüd peaks eksamiks õppima hakkama. Ei taha. Ei oska end kokku võtta. Lissalt olla tahaks. Endiselt. Poodi peab ka minema. Süüa ostma. Külmkapp tühi. Valetan. Moos, või ja majonees on. Hakkan liigutama.


Väike fotosessioon. Milan. 03.01.07. 17.44. Päike. Soe. Ilus.

Aastavahetus.

Tuli Milanos. Trammis. Või trammipeatuses. Hiljaks jäime. Ilutulestikku nägime. Läbi trammi akna. Mitte palju. Olime mina, Ardi ja Kadri. Olime Milanos. Siiani olen Milanos. Ardi ka. Ardi juures. Kadri läks Veneetsiasse. Tahtsin ka minna. Aga ei läinud. Kadri on ka Eestist, õpib Pisas. Arsi endine naaber.


Milano on lahe. Arvasin, et mulle üldse ei meeldi, aga oopis vastupidi. Meeldib. Meeldib Milano toomkirik (Duomo), mis on Itaalia suursuguseim gooti stiilis ehitis. Suur on. Ilus on. Nii seest kui väljast. Võimas on.














Meeldib Galleria Vittorio Emanuele II passaaž. Ilusilus galerii on.
Kuld, sära, klaasid, poed, kõrgus, ilu.










Meeldivad poed. Väga meedlivad. Ime ka kui ei meeldiks. Eriti meeldivad need kus midagi osta ei jõua. Vaateaknad meeldivad. Asjad meeldivad. Materialism.













Meeldib päike. Täna on päike. Linnud laulavad hommikul akna taga. Päike särab. Linnud. Päike.

Söömas käisime. 01.01.2007. Burger Kingis. Mina ja rämpstoit. Duomo kõrval. Kõrgkunst vs rämpstoit. Mida ma kõike siin ei tee. Teiste kaasmõjul.










Pärast seda tegime linnas öise jalutuskäigu ja fotosessiooni. Ilus oli. Udu oli. Tuled olid. Värvid olid. Meie olime.

Head UUT kõigile, Milanost!