Andrew.

Täna. Andrew. Sõitis ära. Sõitis Pariisi ja reedel jõuab Saksamaale. Läheb tegema oma 2st semestrit. Saksamaal. Läks meie juurest ära. Kurb on. Meie grupp on lagunenud. Anna läks novembri lõpus, Maja 15.veebruar ja nüüd Andrew. Aga nii ta lähebki. Varsti juba lähen mina ka ära. Oma koju.

Eile. Metsikult ilus ilm oli. Päike säras täiega. Väga palav oli. 18 kraadi. Täitsa Eesti suvi juba :D Koolis peesitasime õues, koolihoovis. Oi kui hea oli. Ja siis peale kooli, umbes 3st sain Andrew, Rochelli, Larissa ja Joao'ga kokku. Läksime Belemi. Pasteis de natas'id sööma. Nii nämmad olid. Istusime jõe äärde maha, keerasime ninad päikese poole ja maiustasime. Kuulasime muusikat ja lissalt olime. Jalutasime pargis. Vaatasime lapsi. Sõime jäätist. Jutustasime. Naersime.


Õhtul läksime CoffeePot'i. Kohvik inglaste lähedal. Meie, brasiillased, sakslased. Sõime, jõime. Siidrit sain. Ma ei teadnuki, et siin siidrit on. Nii lahe. Aga ega see muidugi nii hea olnud kui kodus. Nii et emme ja Geitu, kohvrid aga siidrit täis ;) Pärast läksime inglaste juurde ja sõime pannkooke. Carlos tegi. Nämm.












Täna. Lennujaam. Saatsime Andrew ära. Aga juba aprillis tuleb tagasi. Ei saa meieta. Ja see aeg läheb lennates. Ja seniks, naudime!

Nädalavahetus.

Meil oli vahepeal nädalavahetus.
Kas teil ka?
Meie käisime söömas ja pidutsemas. Nu mis siin ikka muud teha :D Kuna Andrew sõidab homme ära, siis oli meil tema farewell. Käisime buffees söömas. Laupäeval siis. Igast asju sai kohe söödud. Ja palju tahad. Ma muidugi väga palju ei jaksanud. Imelik?! A'la hiinakas, aga nt sai ka sushit söödud. Ja isegi selline variant, et valid omale toore toidu välja ja siis kokk küpsetab su silme all. Lahe, eks :) Eriti head olid krevetid. Paha ainult neid koorida. Ja siis mingi juustuvorm ka. Mmm. Ja puuviljasalat. Nu nii hea oli kohe. Mõnikord kahju kohe, et magu nii pisike :D

Pärast seda läksime Bairro Altole. Nagu alati. Väikesed maasika/kiivi-viina sotsid. Mmm, magusad. Väikesed Caipirinhad ja klubisse. LUXi läksime. Nu kuidas öelda. Klubi ise-enesest lahe. Aga muusika. Mulle kohe üldse ei istu. 6-7ni pidasime küll vastu. Järelikult oli tooore.

Rosh, Carlos, Mina, Andrew

Ja pühapäev. Rannas käisin. Abano rand. Kuidagi ei taha need nimed meelde jääda. Randu siin kohe nii palju ja igal oma nimi. Keeruline. Aga ilus oli. Kivine ja liivane. Sinine ja vahune. Päike säras, tuul puhus. Ilus.

Karneval.

Nii. Lõpuks ometi suudan ennast kokku võtta, et midagi teile kirja panna. Pühapäev on. Tegelikult juba esmaspäev, sest kell 00.31. Ja karnevalil käisin esmaspäeval. Aeg lendab. Elu on kiire. Aga siis karvenal. Tore oli. Nu tegelikult on lood nii. Esmaspäev sadas. Nii Lissabonis kui Torres Vedrases. Paha oli. Ja juba kahtsesin bussipiletite ostu. Õhtul siis läksime. Kõigil erasmustel olid kostüümid. Minul mitte. Millal enne ma kostüüme kandnud olen. Näkku nad mulle mingid värvipulbrit panid bussi.

Ja nii me seal olimegi. Kohale jõudes oli jube pettumus. Natuke veel sadas. Ilm oli paha. Nu olgem ausad, ilm ju loeb! Tänavad tühjad. Me juba mõtlesime, et ei toimugi midagi. Üksid kostüümitajad liikusid ringi. Siis leidsime ühe kontserdilava ja kohaliku ka. Läksime aga nendega baari. Sõime-jõime, lobisesime. Nemad olid ühed esinejad. Kahjuks ma hiljem nende kontserdile ei jõudnudki.

Karneval hakkas peale 22. Rongkäik oli. Mitu mitu tundi. Lahe oli. Meil pole midagi sellist. Mehed olid naisteks riietatud, mis oli kõige naljakam. Ju neil ikka mingi väike naiselik pisik sees :D Oli lehmi, oli prügikolle, lumehelbeid, naisi oli palju, supermänni, minnihiiri ja kõike muud.
Oli hiigel nukke, oli trumme, oli diskot, oli veepüstoleid, oli autosid, oli karvaseid ja sulelisi. Pidutsesime tänavatel kella 5ni hommikul. Mina, erasmused ja minu fellow Nuno oma sõpradega. Ja oleks võinud ka edasi pidutseda, kui väike väsimus poleks tunda andnud.

koos minu fellow Nuno ja tema tüdruk Ana'ga

Öö/ommiku veetsime hostelis, magades. Siis käisime linnas natuke ringi, ja koju. Ja oligi teisipäev läbi. Ja karneval ka.

Kolmapäev oli veel vaba päev. Väga kiire jälle. Kohtumised siin, ja kohvid seal. Uhh. Ravida sai ka ennast. Kõik jäid haigeks. Kes karnevalist, kes muust. Sellegi poolest - karnevalid on lahedad ja portugaallased oskavad juba vabalt ennast väljaelada ja pidutseda.

Endiselt - kohuke!

Söön. Mina. Kohukest. Seda Bonot. Ja mis paberil kirjas: Šoko kohuke. Nii lahe ju. Eesti keeles. Ja mis veel loen. www.bono.ee >> "Head Eesti kohukesed!". Issand, kus ma elanud olen. Ma ei teadnuki, et Bono on Eesti kohuke. Mõtlesin alati, et Läti või Leedu. Aga täitsa oma. Ja kui lahe on see, et kaugel kaugel Lissabonis, kuskilt vene-ukraina poest, saab Eesti kohukest :) Ma nii õnnelik. Ja kohuke, maailma parim!

Aga nüüd süüa tegema ja siis karnevalile.
Nautige kohukesi!

Esmaspäev.

Täna on esmaspäev.
Täna on meil vaba päev.
Homme on meil vaba päev.
Ja ülehomme on meil vaba päev.
Miks? Sest karneval on. Juba mitmendat nädalat. Põhisündmus on täna-homme. Suured pidustused. Üle Portugali. Aga Lissabonis mitte. Täna lähme sellisesse linna nagu Torres Vedras. Seal põhi-karneval. Meie pidutseme ka :)












Head karnevali!

Tegus päev.

Eile. Laupäev. Tegus päev oli. Jube tegus. Peaks kõik oma päevad selliseks tegema. Ärkasin juba 11. Ilma äratuskellata. Mis on siinmaal viimasel ajal jube harv nähtus. Päike paistis. Ilm oli jube ilus. Sõin. Võtsin oma ilusa roosa Shopaholicu raamatu ja läksin parki. Polegi õieti park. Kiriku kõrval. Lastemänguaed ka seal. Paar pinki. Natuke rohelist. Istusin siis pingile, pöörasin oma nina päikese poole ja hakkasin lugema. Mooni, see naine on seal tõesti hull. Lähme aga New Yorki ;)

Tunnike, poolteist istutud, võtsin tee Mist marketi poole. Üks teine vene pood siin. Selline pisikene. See, mis Kristiina lähedal on, on mitumitu korda suurem. Mist-is polnud isegi hapukoort ja mina tahtsin ju nii väga riisi-makra salatit teha. Täna lähen teise. Aga mis ma sealt leidsin. Kohukesed. Ja millised. Bono. Uskumatu. 2 Bono kohukest teevad mulle silma. Muidugi ma ostsin need. Üks maasika oma. Juba söödud. Teine šokolaadi oma. Külmkapis kallike veel. Ja Kati, kas sa mäletad neid leedu v vene v midagi küpsiseis, kookose omi, sinises paberis, mida me ikka sõime? Peale Selgade muidugi. Seal olid need küpsised. Mu nägu naeratas. Ainult et ma ostsin vaarika omad. Või eo tea täpselt, roosa paber on. Kookose omi ei olnud. Äkki tuleb veel.
Püüdsin ka vene keel pusida. Nu ei saa hakkama. Ainult portugali keel tuleb. Cbasiba ja Dazvidania sain öeldud. Keelemix.

Siis koju. Ja teate mis? Ei tea jahh :) Mina tegin tund aega aeroobikat. Pole vist 8 kuud midagi peale natukese ujumise teinud. Ise ka imestasin. Hüppasin ja kükitasin ja kätemusklid ja kõhulihased. Hannah'il on 2 DVD. Ja täna. Jalad ikka valutavad. WC potile istumisel ja trepist alla minemisel on veic abi vaja küll. Ja kõhulihased annavad ka tunda. Aga tunne on hea. Ja suvi on tulekul.

Siis, koristasin veic, käisin dušši all ja linna. Läksime Leedu tüdrukuga Audra'ga jalutama ja kohvitama. Ta uus erasmus. Läksime ühte vaatamisplatsi, nimi ei tule meelde. Vaatsisime jõge, silda, teist poolt Lissaboni ja kohvitasime. Ja päike paistis. Nii ilus oli.

Järgmisena läksin tema juurde. Jõime veini, vaatasime pilte, chattisime. Ja siis kiiresti koju. Söök. Kohv. Suur kohv. Riidesse ja pittu.

Kogunesime inglaste juures. Mina, Carlos, Andrew, Larissa, nende uus sakslasest korterikaaslane ja veel posu sakslasi. Jõime veic veini. Aga seal see vein küll alla ei läinud. Ei tahtnud. Siis saime 2 leedu ja 2 türgi tüdrukuga kokku (Audra, ja teised uued ersmuslased) ja läksime Larissa sõbra kontserdile. Nu, selline rock-hüsteerik. Enamustele eriti ei istunud ja me läksime New Erasmus Welcome peole. Seal oli ka bänd alguses. Parem. Ja siis muusika ja tants. Palju rahvast. Uued erasmused. Vanad erasmused. Muidu tuttavad. JA tants läbi öö kuni sulgemiseni. Kella 5ni. Ja siis koju. Või õigemini mitte. Jalutasime castelo juurest mäest alla. Olime mina, Carlos, Andrew ja Andrew sõbranna inglismaalt. Nu siis meie 2 kallist geipoissi otsustasid, et nemad tahavad minna Carlose juurde. Ja nii siis see tee läkski. Peale poolt 7 otsustasin mina, et tahan nüüd koju minna. Võtsime takso ja koju.

Täna. Ärkasin. Kell oli pool 1. Tegelt ei saanud kuidagi magada. Vähkresin. Kohvi mõjub veel kaua kaua. Päike paistab. Ootan nüüd kahte eesti tüdrukut. Tulevad ka siia erasmust tegema. Teise ülikooli, mitte minu kooli. Võtan nad vastu.

Ja lõpebki see täpne tegevuskava.

Erasmused.

Ühte imelikku asja märkisin. Enda juures. Ei tea, kas teistle ka selline probleem. Meil on siin nüüd olukord selline, et need erasmused, kes olid esimene semester (ehk siis sügissemester) on nüüd lahkunud ja uued on kohal. Lisaks on alles oma 10-20 erasmust esimesest semestrist. Mina kaasa arvatud muidugi. Ja millega Merit tegeleb. Merit kogub numbreid vanadelt erasmustelt. Naljakas. Ja ka osadega, kes juba lahkunud, hakkasin suhtlema natuke enne seda, kui nad lahkusid. Ja nüüd siis kui uued tulevad, hakkan mina hoopis vanadega suhtlema. Tean nägu pidi, aga osade nimesid ei teadnud ja numbreid ammugi mitte. Nüüd on see viga enamvähem parandatud. A ju on see kõik tingitud lissalt sellest, et meid on siin nii palju. Tahes tahtmata kujunevad mingid grupid välja ja ega ei jõua ju igale poole korraga. Nüüd püüan seda asja natuke parandada ja ka uutega suhelda. Aga nüüd on olukord hoopis selline, et vanad erasmused hoiavad kokku ja uued erasmused hoiavad kokku. Ju mingi loodusseadus.

Täna lähme kunstinäitusele. Inglaste sakslasest sõbranna tüdruksõbra näitusele. Kultuursed oleme. Ja homme kontserdile ja erasmuste peole. Eks siis paistab, kas midagi seekord ka nii läheb nagu plaanitud.

Aga egas muud kui vahvat nädalavahetust!

Lissabon.

Vihm. Päike. Vihm. Eile päike. Täna vihm. Selle kõigega kaasnevad peavalud, peapööritused, peavalud. Hommikuti v õhtuti. Mine või hulluks.

Maja läks ära. Meie rootsi tüdruk. Täna istus lennukile. Kurb on. Samas, pole veel kohale jõudnud. Siin ju kõik lähevad ja tulevad. Õnneks on tegevust küllaga, ei hakka kurb. Eile käisime tema juures. Farewell oli. Tegi nämmat rootsi õunakooki. Jäätisega. Nämm. Ja Bairrol käisime ka. Pool tunnikest olime, sis hakkas igav ja koju ära.

Avastus oli. Eelmine neljapäev kogunesime CoffeePotis, kuna Andrew sõitis Pariisi nädalaks, ja Hannah läks esmaspäeval 3ks nädalaks ära ja Maja täna, siis oli see paljudele inimestele viimane kohtumine. Sõime jõime laulsime. Seal oli elav muusika. Ja nii hea. Supper hääl ja megad laulud. Pisaraidki valasime. Mina ja Andrew olime aga nagu snowqueenid. Kui ei tule pisar, siis ei tule. Pärast läksime veel veic peput keerutama. Üks ilus õhtu oli meil.

Ja eile oli ka ilus õhtu. Ja tuleb veel neid.
Koduigatsus on ka natukene. Eks tegelt koguaeg. Aga see on hea.

Ja nüüd piiblit lugema - "The secret dreamworld of a Shopaholic" ;)
Viva shoppamine, Viva minu Mooni :D

Maitseelamused!

Mina sain musikeselt paki ja mis paki sees olid... Kalevi uued šoksid: Valge šokolaad küpsise- ja maasikatükkidega & Tiramisumaitseline piimašokolaad küpsisetükkidega.. Ja nagu maailmaparimad, nii nämmad lissalt. Olen mõlemit aint ühe tüki maitsnud. See ju delikatess, kes teab, millal jälle saab :D ehhee


Ja endiselt, kallid Teile, kes minule seal mõtlevad ja kes minul mõtetes!

Sõbrapäev!

Minu kallikesed, soovid teile siit kaugelt päikese alt ilusat südametepäeva, olgu see täis üllatusi ja rõõmu, maiustamist ja sooje kallisid!

Kui saaksin, oleksin seal, teid kallistamas. Varsti olengi :)

Igatsen. Kallistan.
Mina.

Maavärin.

Meil oli eile maavärin. 10.30. Tugevus 5.8 ja targad räägivad, et üks kõvemaid 30nde aasta jooksul. Ja kõik küsivad endiselt mu käest, et kas ma tundsin? Mida?? Mina ei tundnud midagi. Kas oli?? Tõesti?? Ju ma olen Tallinnas nende rongivärinatega nii harjnud, et mind ei kõiguta siin miski.

Tänase päeva soovitus: püsige kodudes!

Kõik tuleb kaela. Sõna otseses mõttes.

Hommik. Ärkasin. Kell 12. Chättisin netis. Mõtlesin, et teeks kohvi. Võtsin oma tassi. Ainuke tass mul siin. Minu oma. Kati kingitud, enne kui ära sõitsin. Väljamaale. Läksin kööki. Hakkasin pesema. Ja sis äkki, killadikolladi. Tass kraanikausis. Katki. Ainult killud (mis nüüd kõik ilusasti mul riiulil lamavad). Kas mul on siis hullult õnne vaja?? Mina kurb. Väga kurb. Lisaks sellele, hakkas sadama. Siis tekkis küll tunne, et millega mind karistatakse?!?!

Samas mulle need nagu märgid. Ka eile oli märke, mis viisid mu mõtted ikka ja jälle Katile. Tundsin, et midagi on juhtunud. Et pean küsima, kuidas tal on. Haiget teeb see, et lissalt mitte kuidagi ei saa aidata. Saan ainult olemas olla. Nii oma mõtetes kui oma südames. Isegi kui me kõik üksteisest kaugel oleme, oleme me siiski olemas.

See viib mu nüüd Merkani. Merka, Merka, kuidas sul Austrias on???
Ma mõnikord nagu muretsev kanaema. Kõigi tibukeste eest tuleb ju hoolitseda.

A, uue tassi ostsin juba. Ei saa ju ilma tassita kohvi v kakaod juua. Ka suure, nagu eelmine. Musta ja valgega. Kiri ka peal:

Se eu te podesse dizer
O que nunca te direi,
Tu terias que entender
Aquilo que nem eu sei.

Fernando Pessoa
13.06.1888-30.11.1935

Sündinud Lissabonis
20nda sajandi tuntuim luuletaja ja kirjanik

Tõlge (enam-vähem):
Kui ma saaksin sulle öelda
Mida ma sulle kunagi ei ütle
Siis sa mõistaksid
Mida minagi ei mõista.

Pettumused.

Mina sain kartulisalatit täna. El Corte Ingles-ist. Hispaania kaubanduskeskus. Seal saad valida a'la 5 salati vahel. Üks neist on: Russo Salada. Ostsin. Ja hind!?!? Kilo on 15.95 euri. 200g oli 3.20 euri. Transport Venemaalt peab tohutult kallis ikka olema. Sõin. Ja.. Kahjuks v õnneks ei olnudki hea. Liiga majoneesine. Neil pole ju hapukoort. Ja tundub, et ei oska nad seda ka Vene v Ukraina poest otsida. Kodu oma tahan. Tahan-tahan-tahan. Ja riisi-makra salatit tahan ka.

Ja siis ostsin veel kaneeliküpsiseid. Jälle üks pettumus. Hispaania toode. Sellised imelikud rasvaküpsised. Ei, need polegi nagu küpsised. Ma ei teagi, mis need on. Veic suhkrut ka peal ja kogu moos.

Üks suur pettumuste päev.

Ja otsuse võtsin vastu. Panen endale orkuti keelu peale. Põhjus olemas. Sest see võib tuju liiga alla 0 viia ja lissalt on parem end sellest säästa. Ja üldse, kõigile neile, kes te viibite kodust kaugel eemal. Ärge hoidke end koduste tegemistega liiga kursis, sest see võib haiget teha. Miks? Sest teie ju ei ole kodus, oma inimeste keskel. Teie olete siin, eemal. Ja teiega ei arvestata enam. Miks? Sest teie olete kaugel. Ära.

Imelik. Pidi tulema jube positiivne postitus, et jeee, "Kartulisalat", aga...

Sõltuvus.

Mul on uus sõltuvus: seeriad. Tundub, et Carloselt sain. Läks tema 1,5 nädalaks koju Hollandisse ja jättis kõik oma DVD-d seeriatega siia. Ja nüüd mina siis vaatan. Öösel kella 3ni. Seeriaid. Või tegelikult esialgu küll ühte. Will & Grace. I love it! Nad on ikka nii armsad seal. Käsil 2 hooaeg. Siis 3s jne. Nii ta siin läheb. Peaks laupäeval kell 9 üles ärkama ja terve päeva vaatama. Neid ikka annab vaadata. Ehhee.

Ja täna pidin kell 8 tõusma, et kooli minna. Eile hakkas kool. 4 ainet hetkel. Kolmapäev vaba. Veel. Saan nüüd siis jälle koolis käia. Distsipliini on vaja. Ja nüüd, kooli!

Pühapäev.

Pühapäev on tore päev, ema töölt, siis koju jääb..

Nii ilus ilm on täna. Päike särab taevas. 16 kraadi sooja. Taevas on sinine. Mmm. Ainult pannkoogid on puudu :(

Tegelt tahtsin seda jagada:
Täiesti ehtne apelsinipuu keset Lissaboni. Avenida de Libertade'l. Ülejäänud puud kõik raagus, aga tema särab seal.

Egas muud kui ilusat uut nädalat!

Seda ka et..

..ilmad on ilusad. Lõpuks ometi. Päike särab. Iga päev. Sooja vähemalt 14kraadi. Öösel oli juba 8, mis jube hea. Jakiga täitsa ok. Ja varsti randa! ;)

Mõte ei tööta, ei oska pealkirja panna.

Täna. Koju jõudsin kell 6 hommikul. Eile käisime Erasmustega Zocco klubis. Ladies night. Drinks all night for free. Mina piirdusin seekord ainult ühe Malibu ananassimahlaga. Eelmisest korrast veic karmid kogemused. Pidu oli laaahe. Tantsitud sai öö läbi. Kuni sulgemiseni. Rahvast oli palju. Oli vana ja oli uusi Erasmuseid. Muusika oli hea. Nii hea. Ärkasin. Täna. Kell näitas 13.35. Eestis juba 15.35. Päike paistab. Teen akna lahti. Värske õhk. Olla on hea. Tuju on hea. Pepu annab tunda veic. Tantsimisest. Minu esimene trenn see aasta.

Teisipäev oli vahepeal. Olime kultuursed. Käisime muuseumis. Gulbenkian. Ilus on. 2st korda seal. Siis oli piknik. Pingil. Võileivad ja küpsised.
Seejärel BotaanikaAed. Tahtsime liblikaid näha. Seal on liblikamaja, kus saad liblikaid kätte võtta. Läksime sinna. Kinni. Öeldi, et liblikad surnud. Mis!?!? Külm neile. Tulge kevadel tagasi. Aed ise suur. Väga suur. Ilus. Palju rohelist. Loogiline ju.




Ongi kõik. Tänaseks.



NB:Ardi, veelkord, PALJU ÕNNE!

Poseering botaanikaaias. Mina endiselt ei suitseta
(isegi kui siin suitsetatakse kõikjal ja igal ajal, isegi ülikooli koridorides)