Tallinn.

Kell on 0.25. Oleme Geituga kodus. Mis teeme? Vaatame etv.24st uudiste videot. Apppi, mis Tallinnas toimub. Täiega ajuvaba ju. Inimesed on lolliks läinud, mitte ei mõista. Paha isegi vaadata. Jätke mu kodukant rahule. Ja nüüd, vaatame edasi.

Update.

Olime siin. Lissabonis. Mina. Emme. Taimi. Käisime. Tegime. Rannas olime. Lamasime. Päikese käes kõrbesime. Vees jalutasime. Sõime. Jõime. Turistitasime. Ocenariumis käisime. Kalu vaatasime. Vaatasime ja vaatasime. Bartseloonas käisime. 4 päeva olime. Turistibussidega sõitsime. Palju nägime. Veel rohkem on näha. Otsisime hostelit. Leidsime. Cafe Lattet jõime. Topsi sees. Viimaks ometi. Vaatsime purskkaevu ja muusika showd. Änksa olil. Mooni oli seal. Shoppasime. Jõime Cafe Mocca blancot. Sõime juustukooki. Jõime veini. Pargipingil, kus rotid puude otsas ringi panid. Naersime. Sest olime ju naljakad. Mõnitasime. Olematuid purskkaeve ka vaatasime. Ja Jaagup oli ka seal. Jõi ka veini pargipingil. Ja jäätist sõime ka. Nämmma.

Nüüd olen kodus tagasi. Lissabonis. Eile õhtul tulin. Ja oi kui hea on siin olla. Nii nii hea kohe.
Ja täna, kell 23, tuleb Geitu. Niiet polegi pikka kirjutamist. Ja sis me hakkame Lissaboni nautima. Randa lähme ka peesitama. Ja sis me lähme pidudele. Ja sis vaatame, et äkki lähme avastame ka Lissaboni väljastpoolt :D

Päikesetralli! :)

Minu emme on minu juures.

Kohale jõudis. Emme. Ka hilinemistega, aga nüüd siin, Lissabonis. Ja juba mitu päeva. Koos oma sõbranna Taimiga. Reede õhtul saabusid. Seda tähistasime koos minu sõpradega Birro Altol, shotsi baaris. Teate ju, need head viina-maasika, viina-metsmarja shotsid. Ja eile käisime rannas. Mmm, mõnulesime. Ja täna, käisime Sintras, ronisime igalt poolt üles, kindlustes ja paleedes. Siis veel Cabo da Rocale, kõige läänepooseid tipp Euroopas ning ilus autosõit koju, mööda ookeani äärt, päikese paistel. Nauding missugune. Ja olla on hea. Ja eesti toitu, maiustusi, on metsikult :)
Nauding.

Sintras, Mauride kindluses & Quincho rannas

Pühad.

Ilsaid munadepühi kõigile! Ei teagi nüüd, kas olen hiljaks jäänud v võib veel soovida. Värvilisi mune ja head koksimist!!!

Mind jäeti siin pühadeks üksi. Hannah läks juba ammu Inglismaale, tuleb alles järgmise nädala lõpus, Carlos ja Sergio sõitsid juba reedel koju. Nii ma siin siis olengi. Tegelt ma nii naudin seda üksindust. Ja aeg lendab. Endiselt, tahaks seda seisma panna. Ehhee. Ja täna tuleb Kadri siia ja Ksenia, värvime mune sibulakoortega, Ksenia teeb meile lõunat, ja sis koksime. Mõnna. Nüüd aga sööma ja sis ostukeskusesse. Ikka mune ostma.

Päikest!

Täna -> RAND!

Täna jõudsin lõpuks randa. Nii kui Katu neljapäeva hommikul ära sõitis, läks ilm ilusaks. Täiesti sinine taevas. Ei ühtegi pilve (muidu meil ikka päike ja pilv vaheldusid ja tuult oli ka). Palav. Nii neljapäeval, reedel kui täna. Ja mida ilmateade näitab, et sajab. Kuskohas?? :D

Täna siis läksime Kaisa ja Kseniaga Carcavelosesse. Ja oi kui mõnus oli. Ja päike, kõrvetas. Ja Merit, ja teised, higistasid. Ma ei ole siin veel sellist päikest tundnud (aastal 2007). Ja ma ei ole siin veel rannas higistanud. Aga hea oli. Mmm. Tahaks veel. Liival lesida ja jäätist süüa. Ja nautida. Äkki saab omme ka?! :)

Ikkagi ohtlik.

Oli neljapäev. 5.aprill. Läksime kõigiga siin jälle CoffeePot'i LIVE muusikat kuula. Seekord oli teine bänd. Eelmine kord, kui Katuga käisin, oli veic parem. Aga seegi kord oli jube hea. Olin koos Kaisa ja Mimmuga (Kaisal külas), Airida ja Miglaga (leedu tüdrukud), Ksenia (sloveenia tüdruk), Tomas (pr poiss), Fabio (brasiillane) ja Larissa ning tema sõprusringkonnaga. Nautisime muusikat. Jõin siidrit. Enne 1 läksime Kaisa ja Mimmuga ära, et viimasele metroole jõuda. Kõndisime siis tänaval kolmekesi reas. Mitte tänaval, suurel avenüül. Ja vaatasin, et üks sõidab mootorrattaga minu taga, kõnni teel. Ja tuleb suht lähedalt. Mõtlesin, et on jobu, mis sõidab seal. Astusin siis rohkem Kaisa poole, et ta saaks minu ja maja vahelt läbi. Edu talle siis. Ja mis see jobu tegi. Haaras minu kotist. Ja mida mina tegin. Hoidsin parema käega kõvasti kinni ja mitte ei lasknud lahti. Tema oli see, kes lahti lasi. Ja mina sain nii vihaseks, sõimasin, eesti keele. Ja siis portugali keele. Ja tal oli veel jultumust tagasi vaadata. Ausalt, oleks talle peksa ka veel andnud. See hetk sai aga mööda ja jalad hakkasid värisema. Käed hakkasid värisema. Kartus tuli sisse. Siiani mõtlen, et mul ikka hea reaktsioon. V siis läks lissalt õnneks. Tal polnud kiirus ka mega kiire. Ehhe, oleksin ta oma jõuga pikali veel tõmmanud. Aga hea, et nii läks. Kaisa kangelane olen nüüd!! :) Kojuminek metroopeatusest oli hirmus. Ainult vaatasin ringi. Telefon oli valmis Kaisale helistama. Muidugi jõudsin ilusasti koju. Aga jahh, hirm on nüüd veitsaks ajaks sees.

Mis veel avastasin. Järgmine päev. Et parem käsi on valus kui painutan. Ja kui sirutan, sis isegi parem külg. Ju sis tema haare ikka kõigutas mind ja tõmbas käe veic paigast ära. Saan korda. Katu, ma tegin eile harjutusi. Saan tugevaks. ;)

Kati Lissabonis.

Ja minu kallis Katu jõudiski siia. Küll suurte hilinemistega, aga kohale jõudis. Ja see kõik, mis siin oli, see kõik, mis siin tegime, oli nagu niii armas ja niiii hea. Rohkem sõnu selleks vaja polegi. Lissalt nii oligi!









Ok, ok, tegelt kriban sis natuke veel. Mida märkasin. Seda, et kui inimesed ikkagi pool aastat ei näe, siis on mingi võõrastus sees. Ei oska nagu alguses kohe käituda. Ise olen muutunud. Tema on muutunud. Võtab natukene aega harjumiseks kui kõik on jälle nii nagu olema peab. Mida tegime. Jalutasime ikka. Ja oi kui palju. Mina jalad andsid igatahes väga tunda. Käisime LIVE muusikat kuulas. Esimesel õhtul. Nii hea oli. Nauding! Käisime Belemis, sõime maailmaparimad Pasteis de Natasid. Käisime Expos, sõime jätti ja istusime murul/pingil ninad päikesepoole. Käisime shoppamas, ega see ole vähemtähtsam. Käisime rannas ka. Mõnulesime liival. Või nuh, mina sis virisesin, sest polnud rannariideid kaasas ja jube palav oli ka. Aga Katu nautis. :) Jalutasime Cascais ringi. Pildistasime. Vaatasime Will&Grace kodus. Käisime SwingChairCafe's. Käisime buffees. Sõime Carlose kuulsat šokolaadikooki. Lobisesime. Laulsime, "Lallallallaa, lallallallaa, Kui tahan siis saan mina taha!". Ja lissalt olime.

Cafe Boulevard.

See on üks selline lahe kohvik minu kodu lähedal. Lissabonis. Cafe Boulevard. Meie siin kutsume seda SwingChairCafe'ks. Miks? Sest toolid on sellised lahedad kiiktoolid. Laesrippuvad. Ja nende peal saab kiikuda. Ja see ongi hea.

Käisime seal 2 nädalat tagasi, Kaisa ja Mariliniga. Näitasin neile ikka selle hia koha head. Maiustasime seal. Kookide ja galao'dega (a'la kohalik cafe latte). Mõnna oli!